Osakonnast

Zooloogia osakond kuulub Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna Ökoloogia ja maateaduste Instituuti.

Osakonna peamiseks rõhuasetuseks on loomade ja loomariigi teaduslik uurimine ja õpetamine. Et ökosüsteemides on kõik kõigiga seotud, siis tegelevad osakonna teadlased ja kraadiõppurid päris palju ka ökosüsteemi taimse, mükoloogilise ja mikroobse komponendi uurimisega. Uurimistöö ja üliõpilaste praktikumid toimuvad nii vabas looduses, linnaruumis kui ka teaduslaborite seinte vahel. Teadustöödes kasutatakse kõige kaasaegsemaid füsioloogilisi, biokeemilisi, molekulaarseid, matemaatilisi ja teisi meetodeid.

Osakonna teadusuuringute tulemused aitavad kaasa Eesti ja kogu maakera bioloogilise mitmekesisuse tundmisele, mõistmisele ja kaitsmisele. Peale selle saab mitmeid uurimistulemusi kasutada ka loomakasvatuses, parasitoloogias, meditsiinis ja inimese käitumise paremaks mõistmiseks.

TÜ ÖMI zooloogia osakonnas neli õppetooli:

Image

 

Zooloogia osakonna lühiajalugu

Zooloogiat õpetati Tartu Ülikoolis alates selle rajamisest 1802. aastal arstiteaduste ja loodusteaduste raames. 1822. aastal rajati TÜ zooloogia kabinet, millest hiljem kujunes TÜ zooloogiamuuseum.

1843. aastal loodi Tartu Ülikoolis esimene zooloogiaprofessuur ja esimeseks professoriks sai Adolf Grube. Professuuri all tegutses zooloogia kateeder kuni aastani 1992.  Eesti esimese iseseisvusperioodi ajal kandis üksus nimetust TÜ Zooloogia instituut, nõukogude võimu (Eesti NSV) perioodil muudeti üksus tagasi zooloogia kateedriks.

Kohe Eesti taasiseseisvumise alguses, 1992. aastal, loodi endise zooloogia kateedri baasil ja Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) toel TÜ Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut (ZHI), mille koosseisu kuulus neli õppetooli/professuuri (üldzooloogia, erizooloogia, loomaökoloogia ja hüdrobioloogia). Instituudi koosseisu kuulus ka zooloogiamuuseum. 2002. aastal nimetati hüdrobioloogia õppetool ümber ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks ning 2006. aastal erizooloogia õppetool zooloogia õppetooliks ja üldzooloogia õppetool arengubioloogia õppetooliks. 2005. aastal viidi zooloogiamuuseum instituudi koosseisust üle äsjaloodud TÜ Loodusmuuseumi koosseisu.

2007. aastal loodi TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (ÖMI), mille koosseisu ühines koos kolme teise instituudiga ka Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, nüüd juba ÖMI zooloogia osakonna nimetuse all. Samal ajal viidi arengubioloogia õppetool osakonna kooseisust üle TÜ Raku- ja Molekulaarbioloogia Instituudi koosseisu. Hiljem liideti ihtüoloogia ja kalanduse õppetooli põhikoosseis TÜ Eesti Mereinstituudiga, kuid osakond säilitas õppetooli, mis nimetati uuesti hüdrobioloogia õppetooliks ja kuhu kuulus üks teadlane/õppejõud. 2013. aastal loodi hüdrobioloogia õppetooli ja loomaökoloogia õppetoolist sinna viidud looduskaitsebioloogia töörühma baasil loodusressursside õppetool. Seega oli aastail 2013.-2014 osakonnas kolm õppetooli - loomaökoloogia, zooloogia ja loodusressursside õppetool. 2014. aastal jagunes zooloogia õppetool kaheks - entomoloogia ja terioloogia õppetooliks.

Alates 2014. aastast on TÜ ÖMI zooloogia osakonnas neli õppetooli - loomaökoloogia, entomoloogia, terioloogia ja loodusressursside õppetool

  • Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz
  • Adolph Eduard Grube
  • Hermann Martin Asmuss
  • Max (Maxmilian) Gustav Christian Carl Braun
  • Johannes Piiper
  • Heinrich Roman Riikoja
  • Liidia Poska-Teiss
  • Hans Kauri
  • Juhan Aul
  • Erik Kumari
  • Harry Ling
  • Arvi Järvekülg
  • Hans Remm
  • Eino Krall
  • Kalju Põldvere
  • Jüri Kärner
#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022

14.03.2022
10.02.2022
09.02.2022