Kogume andmeid Tartu linna hoonetes elavatest nahkhiirtest. Nahkhiired on linna ökosüsteemi oluline ja kasulik osa, aidates looduslikul teel ohjata kahjurputukate (sealhulgas sääskede) arvukust ning olles veekogude hea seisundi indikaatorliigiks. Edastatud vaatlused võimaldavad kaardistada, milliseid hoonetüüpe ja -osi nahkhiired varjepaikadena eelistavad ning seeläbi paremini planeerida nende kaitset linnakeskkonnas.
Vaatluse saab edastada teavitusvormi kaudu mai–juuni 2026: https://forms.cloud.microsoft/e/yhKvvcuwbs.
Andmete kogumine on osa nahkhiirte tehiselupaikade kasutamist uurivast magistritööst. Sisestatud isikuandmeid ja täpset aadressi kasutatakse ainult antud uurimistöö raames ning neid ei avalikustata. Pärast uurimistööks vajalikku analüüsi need andmed kustutatakse ning tulemused avaldatakse üldistatud kujul.
Aitäh, et panustad nahkhiirte varjepaikade kaardistamisesse ja Tartu liigirikka linnalooduse hoidmisesse!
Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)
Selle liigi tunneb kõige paremini ära tema kontrastse välimuse järgi. Neil on omapäraselt kahevärviline selgmine karvastik, mille alumine osa on mustjaspruun ja otsad heledad. Seljast selgelt eristuv kõhualune on beežikat või kollakaspruuni värvi. Põhja-nahkhiirel on tume nägu ja koon, laiem nina ja üsna lühikesed ümarate tippudega kõrvad.
Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)
Seda liiki iseloomustab pulstunud helepruun seljakarv ja beežikas kõhualune. Nägu on neil hele ja õrnalt punakas, tiivad ning kõrvad on pruunid. Oma nime on pruun-suurkõrv saanud suurte kõrvade järgi, mis moodustavad peaaegu kolmveerandi tema kehapikkusest.
Loomaökoloogia nooremteadur Christel Rose Bachmann rääkis Vikerraadio saates „Ökoskoop“ nahkhiirte harjumustest ja nendega seotud eelarvamustest. Kuula saatelõiku (alates 40 minutist), et nahkhiiri paremini mõista!