Teadlased koguvad raha Eesti esimeseks karude ruumikasutuse uuringuks

Tartu Ülikooli terioloogid veavad eest projekti, mille käigus varustatakse karud GPS-kaelustega, et uurida nende paiknemist ja liikumist ning vähendada selle tulemusena nende kokkupuuteid inimestega. Projektile saab Hooandjas õla alla panna 8. juunini.

Karude ruumikasutust on maailmas uuritud palju, kuid Eestis ja sellega piirnevatel aladel mitte. Eestis kohtutakse karudega sageli kohtades, mis mujal tehtud uuringute põhjal ei peaks neile elupaigaks üldse sobima. Kohalik, täpne ja kaasaegne andmestik, mis näitaks, kus karud elavad ja liiguvad, võimaldaks aga Eesti inimestel ja loomadel turvaliselt ühist ruumi jagada.

Tartu Ülikooli terioloogid on asunud nüüd seda teadmistelünka täitma. Projekti käigus plaanivad teadlased kaugmõõtmise abil uurida viie kuni kümne karu elupaiga kasutust Lääne- ja Ida-Virumaal, et saada teada, kui palju, millal ning mis oludes nad seal inimeste lähedusse satuvad. Karudele paigaldatakse GPS-kaelused, mis edastavad nende liikumisandmeid teadlastele. Kuigi algne kaelustatud karude hulk on väike, loodavad teadlased, et uuringu maht tulevikus kasvab.

Terioloogia teadur Egle Tammeleht ütles, et põllumajandustöötajad ja teised praktikud uurivad sageli teadlastelt Eesti karude käitumise kohta. „Oleme sunnitud ütlema, et me ei tea, ja see paneb küsijaid imestama, sest mujal maailmas tehakse selleteemalisi uuringuid kogu aeg. Karude kaelustamise tulemusena saame nüüd koguda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha teaduspõhiseid otsuseid,“ märkis Tammeleht.

Kogutavad andmed aitaksid teadlaste arvates ennetada inimese ja looma kokkupuuteid, näiteks mesitarude rüüstamist ja karude sattumist asulatesse, aidata kaasa ruumilisele planeerimisele, toetada pruunkaru teaduspõhist ohjamist ja kaitset ning võimaldada inimesel ja karul rahulikumalt koos toimida. Lisaks saaks tulemuste põhjal anda nõuandeid näiteks selle kohta, kui kaugele metsast paigutada silopallid või kuhu rajada matkarada, et karusid ei häiritaks ja inimeste ohutus oleks suurem.

Selgroogsete zooloogia kaasprofessori Harri Valdmanni sõnul eelistab karu mujal maailmas tehtud uuringute põhjal vähemalt 10 000-hektarist ala. „Eestis on aga karu elupaik killustunud, mistõttu on ta harjunud inimese lähedal elama. Uuring pakub meile uusi teadmisi selle kohta, kuidas karud siinsel maastikul hakkama saavad,“ ütles Valdmann.

Projektiga saab lähemalt tutvuda nii Hooandjas kui ka MTÜ Eesti Metsloomauuringud kodulehel.