Available study topics

Chair of Natural Resources

 

Topics of Bachelor thesis

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee


 

Topics of Master thesis

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee

Juhendajad: Maarja Vaikre, looduskaitsebioloogia teadur, vaikre@ut.ee ja Kuno Kasak, keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kuno.kasak@ut.ee

Juhendajad: Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee ja Elin Soomets, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets@ut.ee

Uuringu käigus selgitatakse välja kas intensiivselt kasutatavas põllumajandusmaastikus asuvad kaitsealad pakuvad kvaliteetseid elu- ja sigimispaiku kahepaiksetele, et tagada nende liigilise mitmekesisuse säilimine. Hinnatakse olemasolevaid elupaiku ning pakutakse vajadusel välja võimalusi nende seisundi parandamiseks.

Juhendajad: Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur, liina.remm@ut.ee ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee

Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia kaasprofessor, piret.lohmus@ut.ee

Kaitsealune ja Eestis haruldane oliiv-helksamblik kasvab sageli puistu esimese rinde saare tüvedel, ning sageli ka tüve ülaosades (mis raskendab otseselt liigi leidmist). Seoses Eesti metsi halvanud saaresurmaga on küll lisandunud liigi uusi leide mahalangenud saare tüvedelt, kuid talluste lamatüvedel püsimine (ja toimimine) on enam kui küsitav, samuti saaresurmast mõjutatud lokaalpopulatsiooni püsimine. Käesoleva töö eesmärk on eksperimentaalselt uurida kuivõrd on võimalik lokaalpopulatsiooni taastada langenud tüvedel olevate talluseosade ümberistutamisega saaresurmast mõjutamata puuliikide tüvedele. Tegin katsega algust 2012. aasta sügisel ning seirasin talluste seisundit esimesel kahel aastal; tudengil on võimalus anda panus uute seireandmete kogumisse ning analüüsida kogu katse tulemusi! Töö teoreetilise osa eesmärk on koostada ülevaate transplanteerimise ja teiste aktiivkaitse meetodite rakendamisest (ja tulemuslikkusest) metsasamblike kaitsel.

Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee

Samblad võivad püsida pikka aega maa-aluses levisepangas ning soodsate tingimuste saabudes anda alguse uuele populatsioonile. Kas levisepangas on ainult ökoloogilsielt tolerantsed laialevikuga liigid või leiab sealt ka haruldasi liike? Kui erinevad on eri soo- või metsatüüpide levisepangad? Kas ja kuidas inimtegevus mõjutab levisepanga kujunemist? Neile ja veel mitmele teiselegi küsimusele otsitakse vastuseid just sammalde levisepanka uurides. Tööd jätkub nii bakalaureusetudengile kui ka magistrandile.

Juhendajad: Triin Kaasiku, spetsialist, triin.kaasiku@ut.ee ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee

Oleme varasemate uuringute käigus näidanud rannaniitudel pesitsevate kahlajate pesade madalat koorumisedukust, mis ohustab nende liikide püsimajäämist selles elupaigas. Magistritöö on jätku-uuring, mille eesmärgiks on välja selgitada kahe töötluse, elupaiga taastamise ja väikekiskjate kontrolli, mõju niidukahlajate pesade koorumisedukusele. Välitööde raames on võimalik tundma õppida rannaniitude mitmekesist elustikku ning tutvuda laiemalt poollooduslike kooslustega seotud probleemistikuga. Töö tulemusena selgub kavandatud töötluste lühiajaline mõju, mis on rakendusliku looduskaitselise väärtusega. Magistritöö moodustab osa LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti tegevustest.

Juhendaja: Eliisa Pass, looduskaitsebioloogia spetsialist, eliisa.pass@ut.ee

Eestis on taastatud tuhandeid hektareid sooservasid, et ennistada nende kuivendamiseelne seisukord. Üks soode taastamise eesmärk on parandada sealsete maaspesitsejate (sh metsise) elupaigatingimusi. Et hinnata seniste taastamistööde edukust, on tarvis uurida tööde mõju linnustikule.
Magistritöö käsitleb sooservade taastamise mõju maaspesitsevate lindude sigimisedukusele, mh pesarüüsteriskile. Töö hõlmab katseid tehispesadega Kirde-Eesti sooservades; välitööde eeldatav toimumisaeg on 2022. kevadel.

Lõpuaktus

Bachelor’s degree graduation ceremony 2024