Vabad teemad

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee

Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee 

Eestis on teada üle 600 samblaliigi, aga palju neid esineb meie metsades? Milliseid kasvupindu asutavad metsasamblad? Kas nende hulgas on ka selliseid, mis elavadki ainult metsas ja kaovad kui metsa maha võetakse?  Nendele ja veel mitmele teistele küsimusele otsitaksegi kirjanduse põhjal vastuseid. Magistritööna saab edasi uurida juba sügavuti kas kindla metsakoosluse sammalde mitmekesisust kujundavaid tegureid või keskendada mõne haruldasema metsasambla ökoloogia uurimisele.

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendajad: Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, elor.sepp@ut.ee ja Timo
Arula, meresüsteemide kaasprofessor, Timo.Arula@ut.ee

NB: Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.

Juhendaja: Anneliis Kõivupuu, merebioloogia teadur, anneliis.koivupuu@ut.ee

Supervisors: Francisco Rafael Barboza, Research Fellow in Marine Systems, francisco.barboza@ut.ee ja Jonne Kotta, Professor in Marine Ecology, jonne.kotta@ut.ee

This topic is for an enthusiastic bachelor student interested in investigating the impacts of an invasive mud crab on habitat-forming species and associated communities in the Baltic Sea and how current and future environmental scenarios modulate these effects. The student will be requested to actively participate in experiments and other in-person activities to be developed in Tallinn and the field station of the Estonian Marine Institute in Kõiguste (Saaremaa).

Juhendaja:  Tiina Samson, looduskaitsebioloogia doktorant, tiina.samson@ut.ee

Soodes kasvab pea pool Eestis teadaolevatest sammaldest. Mõned kasvavad väga erinevates sookooslustes, mõned on teada vaid väga spetsiifilistest kasvukohtadest. Bakalaureusetöö jooksul on võimalus, eelõige kirjanduse põhjal, edaspidi ka laborikatsete põhjal, selgitada, millised on erinevate liikide nõudlused kasvukoha suhtes ja mida saaks teha, et nad meie loodusest ei kaoks ka tulevikus – seda nii otsese inimõju toimel soodele kui ka üldisemate kliimamuutuste mõjul.

Juhendaja: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, triin.tekko@ut.ee

Töö sisaldab praktilist osa, mille raames loetakse turbasamblaproovidest kokku samblataimi, kuivatatakse ja kaalutakse samblaproove ning arvutatakse biomassi juurdekasv. Võimalus käia välitöödel kaasas proove kogumas. Teoreetilises osas koostatakse kirjanduse ülevaade turbasammalde bioproduktsioonist ja seda mõjutavatest teguritest Eestis ja lähipiirkondades.

Juhendajad: Tiina Samson, looduskaitsebioloogia doktorant, tiina.samson@ut.ee ja Kai Vellak,  taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee

Bakalaureusetöö raames saab mõne liigirühma näitel selgitada, milline on olnud selle ajalooline levik Eestis, Euroopa või globaalselt ja kas ja kuidas on see muutunud ajas. Töös saab kasutada ka andmeid herbaariumite andmebaasidest. Edaspidi saab selgitada liigi/perekonna levikut ja selle muutusi lähtuvalt nende elupaigaeelistustest, ökoloogilistest nõudlustest ning levikustrateegiatest.

Juhendaja: Kaire Torn, merebioloogia kaasprofessor, kaire.torn@ut.ee

Töö eesmärgid:1) anda ülevaade vähekasutatud või uuenduslikest metoodikatest, mille abil saab hinnata põhjaelustiku seisundit rannikumeres, 2) analüüsida meetodite sobivust kasutamiseks Eesti rannikumeres.

Juhendaja: Kaire Torn, merebioloogia kaasprofessor, kaire.torn@ut.ee

Põisadru (Fucus vesiculosus) on oluline võtmeliik Läänemeres. Töö eesmärk on analüüsida põisadru ohtruse mõju koosluses esinevate põhjaloomastiku liikide mitmekesisusele ja arvukusele. Lisaks võimalik läbi viia andmeanalüüs olemasolevate andmete põhjal või koguda ise täiendavaid andmeid. Võimalik edasi arendada magistritööks

Juhendaja: Kaire Torn, merebioloogia kaasprofessor, kaire.torn@ut.ee

Töös antakse ülevaade, millised põhjataimestiku kooslused domineerivad väikestes merelahtedes ning põhjataimestiku levikut ja liiigilist mitmekesisust mõjutavatest keskkonnateguritest. Võimalik edasi arendada magristritööks.

Juhendajad: merebioloogia teadur Tiia Möller-Raid, tiia.moller@ut.ee, merebioloogia peaspetsialist Maria Põldma, maria.poldma@ut.ee

Teema sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Jõgedega kandub merre nii makro- kui mikroprügi, prügi omakorda võib pärineda nii põllumajandusest, linnadest jne, olulist rolli mängib ka üleujutuste ning tormiveega liikuv prügi. Mida peidavad meie jõgede kaldad ja suudmetes laiuvad pillirootihnikud? Tudengil on võimalus osaleda ka laboritöödel.

Juhendajad: merebioloogia teadur Tiia Möller-Raid, tiia.moller@ut.ee, merebioloogia kaasprofessor Kaire Torn, kaire.torn@ut.ee

Teema sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Rannaprügi arvukus ning koosseis on lihtsasti kaardistatav ning hinnatav mere keskkonnaseisundi näitaja. Antud temaatikaga seotult on võimalik uuringuid jätkata mitmes erinevas suunas (sh inimese käitumismustrid, mõju keskkonnale jne). Tudengil on võimalus osaleda ka välitöödel.

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, maarja.vaikre@ut.ee

Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, maarja.vaikre@ut.ee

Bakalaureusetöö koondab uuringuid ajutiste märgalade ja väikeveekogude taastamise edukusest vee- ja poolveelisele elustikule (kahepaiksed, vee-selgrootud, makrofüüdid) ning püüab vastata küsimustele, millised veekogud on edukad, millised mitte ning millest edukus sõltub.

Juhendaja: Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee

Ühelt poolt on väikeveekogude puhul tegemist linnaruumi sinialadega, mis on olulised kuumalainete leevendamiseks. Milline on nende roll liigilise mitmekesisuse säilitajatena? Millised on aga nende lisafunktsioonid?

Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, maarja.vaikre@ut.ee

Bakalaureusetöö koondab erinevaid uuringuid vee- ja maismaaökosüsteemide vastastikustest suhetest läbi toiduahelate ning veekogude ja märgalade olulisusest maismaaelustikule.

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee

Juhendajad: Maarja Vaikre, looduskaitsebioloogia teadur, vaikre@ut.ee ja Kuno Kasak, keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kuno.kasak@ut.ee

Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia kaasprofessor, piret.lohmus@ut.ee

Kaitsealune ja Eestis haruldane oliiv-helksamblik kasvab sageli puistu esimese rinde saare tüvedel, ning sageli ka tüve ülaosades (mis raskendab otseselt liigi leidmist). Seoses Eesti metsi halvanud saaresurmaga on küll lisandunud liigi uusi leide mahalangenud saare tüvedelt, kuid talluste lamatüvedel püsimine (ja toimimine) on enam kui küsitav, samuti saaresurmast mõjutatud lokaalpopulatsiooni püsimine. Käesoleva töö eesmärk on eksperimentaalselt uurida kuivõrd on võimalik lokaalpopulatsiooni taastada langenud tüvedel olevate talluseosade ümberistutamisega saaresurmast mõjutamata puuliikide tüvedele. Tegin katsega algust 2012. aasta sügisel ning seirasin talluste seisundit esimesel kahel aastal; tudengil on võimalus anda panus uute seireandmete kogumisse ning analüüsida kogu katse tulemusi! Töö teoreetilise osa eesmärk on koostada ülevaate transplanteerimise ja teiste aktiivkaitse meetodite rakendamisest (ja tulemuslikkusest) metsasamblike kaitsel.

Juhendaja: Eliisa Pass, looduskaitsebioloogia spetsialist, eliisa.pass@ut.ee

Eestis on taastatud tuhandeid hektareid sooservasid, et ennistada nende kuivendamiseelne seisukord. Üks soode taastamise eesmärk on parandada sealsete maaspesitsejate (sh metsise) elupaigatingimusi. Et hinnata seniste taastamistööde edukust, on tarvis uurida tööde mõju linnustikule.
Magistritöö käsitleb sooservade taastamise mõju maaspesitsevate lindude sigimisedukusele, mh pesarüüsteriskile. Töö hõlmab katseid tehispesadega Kirde-Eesti sooservades; välitööde eeldatav toimumisaeg on 2022. kevadel.

Juhendaja: Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

* Integratsioonis loodusressursside õppetooli uurimisprojektiga „Ökosüsteemide taastuvus hüdroloogiliselt ümberkujundatud ja majandatavates loodusmaastikes“

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

* Integratsioonis loodusressursside õppetooli uurimisprojektiga „Ökosüsteemide taastuvus hüdroloogiliselt ümberkujundatud ja majandatavates loodusmaastikes“

Juhendaja: Lauri Saks, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, lauri.saks@ut.ee

Juhendaja: Imre Taal, ihtüoloogia ja kalanduse teadur, imre.taal@ut.ee

Juhendajad: Kristiina Hommik, kalanduse ja ihtüoloogia nooremteadur, doktorant, kristiina.hommik@ut.ee, Redik Eschbaum, ihtüoloogia ja kalanduse teadur, redik.eschbaum@ut.ee ja Lauri Saks, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, lauri.saks@ut.ee

Juhendajad: Väino Vaino, Peipsi kalanduse töörühma juhataja, MSc, vaino.vaino@ut.ee, Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, elor.sepp@ut.ee ja Markus Vetemaa, kalanduse professor, markus.vetemaa@ut.ee

Juhendaja: Anu Albert, kalanduse ja ihtüoloogia teadur, anu.albert@ut.ee

Magistritöö raames selgitatakse, millised maastikuelemendid soodustavad kanada kuldvitsa, hulgalehise lupiini ja ida-kitseherne levimist. Kaardistatakse taimekogumite paiknemist maastikul ning võimalikke levikukoridore, kasutades nii traditsioonilisi meetodeid kui droonikaardistamist.  

Juhendajad: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, triin.tekko@ut.ee ja Marko Kohv, rakendusgeoloogia teadur, marko.kohv@ut.ee

Juhendajad: Kaire Torn, merebioloogia kaasprofessor, kaire.torn@ut.ee ja Georg Martin, merebioloogia professor, georg.martin@ut.ee

Töö käigus hinnatakse millisel määral mõjutavad keskkonnatingimused (nt soolus, vee läbipaistvus, avatus jne) erinevate mändvetikaliikide fotosünteetilist aktiivsust. Võimalus osaleda välitöödel. Mõõtmised viiakse läbi nii rannikumeres kui järvedes. Eelistatud magistritöö teemana, kuid võimalik alustada ka bakalaureusetööna

Juhendajad: Kaire Torn, merebioloogia kaasprofessor, kaire.torn@ut.ee ja Georg Martin, merebioloogia professor, georg.martin@ut.ee

Eesmärgiks on hinnata põhjataimestiku ja -loomastiku koosluste seisundit erinevate koosluse struktuuri ja funktsioneerimist iseloomustavate näitajate põhjal.  Võimalus osaleda välitöödel merel ning proovide analüüsil Eesti Mereinistuudi laboris. Sukeldumislitsentsi omades võimalik sukelduda, aga see pole kohustuslik. Eelistatud magistritöö teemana, kuid võimalik alustada ka bakalaureusetööna.

Juhendajad: Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, liina.pajusalu@ut.ee ja Tiia Möller-Raid, merebioloogia teadur, tiia.moller@ut.ee

Kliimamuutuste kontekstis on viimastel aastatel globaalselt suurenenud huvi meriheinakoosluste vastu ning aktiivselt tegeletakse nii meriheinte kaitse kui taastamise temaatikaga. Eestis on meriheintest levinud üks liik - pikk merihein, mis on ka üks Eesti rannikumere võtmeliikidest. Magistritöö eesmärk on täiendada infot meriheinakoosluste nii suure- kui väikseseskaalalise levikumustrite kohta ning tudengil on võimalus osaleda ka välitöödel.

Juhendajad: Tiina Paalme, merebioloogia kaasprofessor, tiina.paalme@ut.ee ja

Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, liina.pajusalu@ut.ee

Juhendajad: merebioloogia teadur Tiia Möller-Raid, tiia.moller@ut.ee, merebioloogia peaspetsialist Maria Põldma, maria.poldma@ut.ee

Teema sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Jõgedega kandub merre nii makro- kui mikroprügi, prügi omakorda võib pärineda nii põllumajandusest, linnadest jne, olulist rolli mängib ka üleujutuste ning tormiveega liikuv prügi. Mida peidavad meie jõgede kaldad ja suudmetes laiuvad pillirootihnikud? Tudengil on võimalus osaleda ka laboritöödel.

Juhendajad: merebioloogia teadur Tiia Möller-Raid, tiia.moller@ut.ee, merebioloogia kaasprofessor Kaire Torn, kaire.torn@ut.ee

Teema sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Rannaprügi arvukus ning koosseis on lihtsasti kaardistatav ning hinnatav mere keskkonnaseisundi näitaja. Antud temaatikaga seotult on võimalik uuringuid jätkata mitmes erinevas suunas (sh inimese käitumismustrid, mõju keskkonnale jne). Tudengil on võimalus osaleda ka välitöödel.

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Olemasoleval andmebaasil põhinev töö

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Olemasoleval andmebaasil põhinev töö

Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel@ut.ee

Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, kadri.runnel@ut.ee

Juhendajad: Triin Kaasiku, looduskaitsebioloogia teadur, triin.kaasiku@ut.ee ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee

Magistritöö hõlmab järgmisi peamisi teemasid: elupaikade taastamine, pärandkoosluste majandamine ning linnuliikide populatsioonidünaamika.

Elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamisel on oluline koguda pikaajalisi andmeridu. Rannaniite on Eestis suuremas mahus taastatud alates 2000. aastast, samast perioodist alates on olemas ka riikliku rannaniitude haudelinnustiku seire andmed. Nende kahe andmestiku ühendamine võimaldab hinnata rannaniitude taastamise ja majandamise tulemuslikkust kogu Eestis. Magistritöö põhineb olemasoleval andmestikul, kuid rannaniitude linnustikuga tutvumiseks ja loendusmetoodika õppimiseks on võimalik ühineda igakevadiste välitöödega selles elupaigas.

Juhenajad: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadurs, maarja.vaikre@ut.ee ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kas kaitsealade väikeveekogude vee-suurselgrootute kooslused erinevad kõrvalasuvate intensiivse põllumajandusmaastike väikeveekogude kooslustest?  Kas ja mil määral väikeveekogude taastamise tulemusel suur-selgrootute kooslused muutuvad? Milliste veekogude taastamine on olnud vee-suurselgrootute seisukohast edukas ja millistel mitte? Millest edukus sõltub? Kas intensiivses põllumajandusmaastikus asuvad kaitsealad

tagavad liigirikka vee-selgrootute koosluste säilimise?  Iga veekogu selgrootute kooslust on uuritud enne taastamistöid, et kindlaks teha, millised liigid neid veekogusid asustavad. Kolm aastat pärast veekogude taastamist tehakse kordusinventuurid. Lisaks on aladelt valitud ka kontrollveekogud, kus taastamistöid ei tehta.

Juhendajad: Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee, Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee, Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, maarja.vaikre@ut.ee

Kuivendus mõjutab märgalasid sh väikeveekogusid ja neist sõltuvaid liike. Kahepaiksed, eriti laia levikuga pruunid konnad (rohu- ja rabakonn), on sobivaks liigirühmaks kuivenduse mõju väljaselgitamisel väikeveekogudele ja nende kestvusele (hüdroperioodile). Magistritöös uuritakse erineva kuivendusintensiivsusega maastikke, et välja selgitada millistes veekogudes pruunid konnad sigivad ja millistes veekogudes on sigimine edukas (kullesed jõuavad moonde läbida), arvestades seejuures nii kraavitamise intensiivsust kui kraavide rekonstrueerimise mõju.

Juhendajad: Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee

Kliimamuutuste kontekstis on üha suuremaks probleemiks muutumas kuumalained, mis linnakeskkonnas avalduvad sageli soojasaartena. Mida rohkem on linna tehiskeskkonnas veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju. Tartu linna näitel uuritakse erinevaid väikeveekogusid linnaruumis. Kaardianalüüsi põhjal selgitatakse välja väikeveekogude paiknemine linnaruumis. Välitööde käigus hinnatakse nende parameetreid ja seisundit. Tehakse kindlaks millised kahepaikseliigid linnaveekogudes sigivad, millised keskkonnategurid sigimist mõjutavad, kuivõrd sidus või isoleeritud on sigimisveekogude võrgustik ning kas linnaveekogud on kahepaiksetele pigem ökoloogiliseks mülkaks või allikaks? Töö ühe väljundina pakutakse välja lahendused väikeveekogude seisundi parandamiseks linnaruumis. 

Juhendajad: Maarja Vaikre, märgala ökoloogia teadur, maarja.vaikre@ut.ee ja Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur, liina.remm@ut.ee

Magistritöö eesmärgiks on olemasolevaid andmeid koondades teha kindlaks väikeveekogudest (mh ajutistest) sõltuvad liigid Eestis, nende elupaigaeelistused ning hinnata nende ohustatust.

Juhendaja: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, triin.tekko@ut.ee

Magistritöös uuritakse turbasammalde juurdekasvu erineva kuivenduse ja metsaraie intensiivsusega loodusmaastikes. Uurimuse laiem eesmärk on selgitada inimtegevusest mõjutatud soo(metsa)ökosüsteemide taastumisvõimet. Põhiline praktiline töö hõlmab laboris turbasamblaproovide ja kõduproovide kaalumist ning biomassi juurdekasvu ja lagunemise kiiruse arvutamist ning kaardianalüüsi, et mudeldada turbasammalde levikut maastikul. Võimalus osaleda välitöödel oktoobris - novembris.