Vabad teemad

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee

Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee 

Eestis on teada üle 600 samblaliigi, aga palju neid esineb meie metsades? Milliseid kasvupindu asutavad metsasamblad? Kas nende hulgas on ka selliseid, mis elavadki ainult metsas ja kaovad kui metsa maha võetakse?  Nendele ja veel mitmele teistele küsimusele otsitaksegi kirjanduse põhjal vastuseid. Magistritööna saab edasi uurida juba sügavuti kas kindla metsakoosluse sammalde mitmekesisust kujundavaid tegureid või keskendada mõne haruldasema metsasambla ökoloogia uurimisele.

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

Juhendajad: Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, elor.sepp@ut.ee ja Timo
Arula, meresüsteemide kaasprofessor, Timo.Arula@ut.ee

NB: Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.

Juhendaja: Anneliis Kõivupuu, merebioloogia teadur, anneliis.koivupuu@ut.ee

Juhendaja: Anu Albert, kalanduse ja ihtüoloogia teadur, anu.albert@ut.ee

Supervisors: Francisco Rafael Barboza, Research Fellow in Marine Systems, francisco.barboza@ut.ee ja Jonne Kotta, Professor in Marine Ecology, jonne.kotta@ut.ee

This topic is for an enthusiastic bachelor student interested in investigating the impacts of an invasive mud crab on habitat-forming species and associated communities in the Baltic Sea and how current and future environmental scenarios modulate these effects. The student will be requested to actively participate in experiments and other in-person activities to be developed in Tallinn and the field station of the Estonian Marine Institute in Kõiguste (Saaremaa).

Juhendaja:  Tiina Samson, looduskaitsebioloogia doktorant, tiina.samson@ut.ee

Soodes kasvab pea pool Eestis teadaolevatest sammaldest. Mõned kasvavad väga erinevates sookooslustes, mõned on teada vaid väga spetsiifilistest kasvukohtadest. Bakalaureusetöö jooksul on võimalus, eelõige kirjanduse põhjal, edaspidi ka laborikatsete põhjal, selgitada, millised on erinevate liikide nõudlused kasvukoha suhtes ja mida saaks teha, et nad meie loodusest ei kaoks ka tulevikus – seda nii otsese inimõju toimel soodele kui ka üldisemate kliimamuutuste mõjul.

Juhendajad: Tiina Samson, looduskaitsebioloogia doktorant, tiina.samson@ut.ee ja Kai Vellak,  taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee

Bakalaureusetöö raames saab mõne liigirühma näitel selgitada, milline on olnud selle ajalooline levik Eestis, Euroopa või globaalselt ja kas ja kuidas on see muutunud ajas. Töös saab kasutada ka andmeid herbaariumite andmebaasidest. Edaspidi saab selgitada liigi/perekonna levikut ja selle muutusi lähtuvalt nende elupaigaeelistustest, ökoloogilistest nõudlustest ning levikustrateegiatest.

Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, asko.lohmus@ut.ee

Juhendajad: Maarja Vaikre, looduskaitsebioloogia teadur, vaikre@ut.ee ja Kuno Kasak, keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kuno.kasak@ut.ee

Juhendajad: Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, riinu.rannap@ut.ee ja Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee

Uuringu käigus selgitatakse välja kas intensiivselt kasutatavas põllumajandusmaastikus asuvad kaitsealad pakuvad kvaliteetseid elu- ja sigimispaiku kahepaiksetele, et tagada nende liigilise mitmekesisuse säilimine. Hinnatakse olemasolevaid elupaiku ning pakutakse vajadusel välja võimalusi nende seisundi parandamiseks.

Juhendaja: Piret Lõhmus, looduskaitsebioloogia kaasprofessor, piret.lohmus@ut.ee

Kaitsealune ja Eestis haruldane oliiv-helksamblik kasvab sageli puistu esimese rinde saare tüvedel, ning sageli ka tüve ülaosades (mis raskendab otseselt liigi leidmist). Seoses Eesti metsi halvanud saaresurmaga on küll lisandunud liigi uusi leide mahalangenud saare tüvedelt, kuid talluste lamatüvedel püsimine (ja toimimine) on enam kui küsitav, samuti saaresurmast mõjutatud lokaalpopulatsiooni püsimine. Käesoleva töö eesmärk on eksperimentaalselt uurida kuivõrd on võimalik lokaalpopulatsiooni taastada langenud tüvedel olevate talluseosade ümberistutamisega saaresurmast mõjutamata puuliikide tüvedele. Tegin katsega algust 2012. aasta sügisel ning seirasin talluste seisundit esimesel kahel aastal; tudengil on võimalus anda panus uute seireandmete kogumisse ning analüüsida kogu katse tulemusi! Töö teoreetilise osa eesmärk on koostada ülevaate transplanteerimise ja teiste aktiivkaitse meetodite rakendamisest (ja tulemuslikkusest) metsasamblike kaitsel.

Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, kai.vellak@ut.ee

Samblad võivad püsida pikka aega maa-aluses levisepangas ning soodsate tingimuste saabudes anda alguse uuele populatsioonile. Kas levisepangas on ainult ökoloogilsielt tolerantsed laialevikuga liigid või leiab sealt ka haruldasi liike? Kui erinevad on eri soo- või metsatüüpide levisepangad? Kas ja kuidas inimtegevus mõjutab levisepanga kujunemist? Neile ja veel mitmele teiselegi küsimusele otsitakse vastuseid just sammalde levisepanka uurides. Tööd jätkub nii bakalaureusetudengile kui ka magistrandile.

Juhendaja: Eliisa Pass, looduskaitsebioloogia spetsialist, eliisa.pass@ut.ee

Eestis on taastatud tuhandeid hektareid sooservasid, et ennistada nende kuivendamiseelne seisukord. Üks soode taastamise eesmärk on parandada sealsete maaspesitsejate (sh metsise) elupaigatingimusi. Et hinnata seniste taastamistööde edukust, on tarvis uurida tööde mõju linnustikule.
Magistritöö käsitleb sooservade taastamise mõju maaspesitsevate lindude sigimisedukusele, mh pesarüüsteriskile. Töö hõlmab katseid tehispesadega Kirde-Eesti sooservades; välitööde eeldatav toimumisaeg on 2022. kevadel.

Juhendaja: Elin Soomets-Alver, märgalade ökoloogia teadur, elin.soomets-alver@ut.ee

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

* Integratsioonis loodusressursside õppetooli uurimisprojektiga „Ökosüsteemide taastuvus hüdroloogiliselt ümberkujundatud ja majandatavates loodusmaastikes“

Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, taavi.virro@ut.ee

* Integratsioonis loodusressursside õppetooli uurimisprojektiga „Ökosüsteemide taastuvus hüdroloogiliselt ümberkujundatud ja majandatavates loodusmaastikes“

Juhendaja: Lauri Saks, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, lauri.saks@ut.ee

Juhendaja: Imre Taal, ihtüoloogia ja kalanduse teadur, imre.taal@ut.ee

Juhendajad: Kristiina Hommik, kalanduse ja ihtüoloogia nooremteadur, doktorant, kristiina.hommik@ut.ee, Redik Eschbaum, ihtüoloogia ja kalanduse teadur, redik.eschbaum@ut.ee ja Lauri Saks, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, lauri.saks@ut.ee

Juhendajad: Väino Vaino, Peipsi kalanduse töörühma juhataja, MSc, vaino.vaino@ut.ee, Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, elor.sepp@ut.ee ja Markus Vetemaa, kalanduse professor, markus.vetemaa@ut.ee

Juhendaja: Anu Albert, kalanduse ja ihtüoloogia teadur, anu.albert@ut.ee

Magistritöö raames selgitatakse, millised maastikuelemendid soodustavad kanada kuldvitsa, hulgalehise lupiini ja ida-kitseherne levimist. Kaardistatakse taimekogumite paiknemist maastikul ning võimalikke levikukoridore, kasutades nii traditsioonilisi meetodeid kui droonikaardistamist.  

Juhendajad: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, triin.tekko@ut.ee ja Marko Kohv, rakendusgeoloogia teadur, marko.kohv@ut.ee