Vabad teemad
Loodusressursside õppetool
Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, [email protected]
Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, [email protected]
Bakalaureusetöö koondab uuringuid ajutiste märgalade ja väikeveekogude taastamise edukusest vee- ja poolveelisele elustikule (kahepaiksed, vee-selgrootud, makrofüüdid) ning püüab vastata küsimustele, millised veekogud on edukad, millised mitte ning millest edukus sõltub.
Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, [email protected]
Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, [email protected]
Bakalaureusetöö koondab erinevaid uuringuid vee- ja maismaaökosüsteemide vastastikustest suhetest läbi toiduahelate ning veekogude ja märgalade olulisusest maismaaelustikule.
Juhendaja: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, [email protected]
Eestis on teada üle 600 samblaliigi, aga palju neid esineb meie metsades? Milliseid kasvupindu asutavad metsasamblad? Kas nende hulgas on ka selliseid, mis elavadki ainult metsas ja kaovad kui metsa maha võetakse? Nendele ja veel mitmele teistele küsimusele otsitaksegi kirjanduse põhjal vastuseid. Magistritööna saab edasi uurida juba sügavuti kas kindla metsakoosluse sammalde mitmekesisust kujundavaid tegureid või keskendada mõne haruldasema metsasambla ökoloogia uurimisele.
Juhendajad: Kai Vellak, taimeökoloogia kaasprofessor, [email protected]
Bakalaureusetöö raames saab mõne liigirühma näitel selgitada, milline on olnud selle ajalooline levik Eestis, Euroopa või globaalselt ja kas ja kuidas on see muutunud ajas. Töös saab kasutada ka andmeid herbaariumite andmebaasidest. Edaspidi saab selgitada liigi/perekonna levikut ja selle muutusi lähtuvalt nende elupaigaeelistustest, ökoloogilistest nõudlustest ning levikustrateegiatest.
Juhendaja: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected]
Töö sisuks on kirjanduse ülevaade turbasammalde bioproduktsioonist ja seda mõjutavatest teguritest Eestis ja lähipiirkondades.
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendajad: Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, [email protected] ja Timo
Arula, meresüsteemide kaasprofessor, [email protected]
NB: Teema sobib nii bakalaureuse- kui ka magistritööks.
Juhendaja: Anneliis Kõivupuu, merebioloogia teadur, [email protected]
Supervisors: Francisco Rafael Barboza, Research Fellow in Marine Systems, [email protected] ja Jonne Kotta, Professor in Marine Ecology, [email protected]
This topic is for an enthusiastic bachelor student interested in investigating the impacts of an invasive mud crab on habitat-forming species and associated communities in the Baltic Sea and how current and future environmental scenarios modulate these effects. The student will be requested to actively participate in experiments and other in-person activities to be developed in Tallinn and the field station of the Estonian Marine Institute in Kõiguste (Saaremaa).
Juhendajad: Gerli Albert, merebioloogia teadur, [email protected] ja Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendajad: Gerli Albert, merebioloogia teadur, [email protected] ja Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, [email protected]
Keriloomad (Rotifera) ja pisilõugsed (Micrognathozoa) on mikroskoopilised veelise eluviisiga loomad, keda on Eestis vähe uuritud (pisilõugseid pole seni teadagi). Keriloomi on maailmas teada üle 3000 liigi ja pisilõugseid ainult 2 liiki. Eestis on kerlioomi teada umbes 300 liiki aga uusi liike võib juurde leida isegi teadusele (kokku võib liike oodata 500-700). Väga mõistatuslik on keriloomade klass usskerilised (Bdelloidea) (maailmas umbes 500 liiki), kelle isaseid pole keegi seni näinud, kuid hiljutised geneetilised andmed viitavad väga tugevalt sellele, et vähemalt osadel liikidel toimub geenivahetus just sellisel määral nagu võiks oodata seksuaalselt paljunevatel organismidel. Kas isased on usskerilistel ikkagi olemas aga üliharuldased ja ilmuvad lühikeseks ajaks või toimub geenivahetus mõnel muul tundmatul viisil? Pisilõugsed on väga haruldane loomahõimkond ja kirjeldati alles 2000. aastal. Pisilõugsed on seni teada ainult Gröönamaalt, Püreneedest ja ühelt subantarktiliselt saarelt, kuid on tõenäoliselt laiemalt levinud. Pisilõugsed on seotud (turba)sammaldega, kust leiab ka keriloomi. Praktiline töö sisaldaks välitöid turbasambla ja magevee proovide kogumiseks ja nendega töötamiseks laboris. Keskenduda võib mikroskoopimisele (keriloomade ja pisilõugsete tuvastamist proovidest ja nende prepareerimist), molekulaargeneetilisele uuringule (keriloomade ja pisilõugsete DNA sekveneerimine) või mõlemale.
Juhendajad: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected], Marko Prous, elurikkuse genoomika teadur, [email protected]
Juhendaja: Asko Lõhmus, professor, [email protected]
Juhendajad: Maarja Vaikre, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected] ja Kuno Kasak, keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendajad: Maarja Vaikre, märgala ökoloogia teadur, [email protected] ja Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected]
Magistritöö eesmärgiks on olemasolevaid andmeid koondades teha kindlaks väikeveekogudest (mh ajutistest) sõltuvad liigid Eestis, nende elupaigaeelistused ning hinnata nende ohustatust.
Juhenajad: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadurs, [email protected] ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, [email protected]
Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kas kaitsealade väikeveekogude vee-suurselgrootute kooslused erinevad kõrvalasuvate intensiivse põllumajandusmaastike väikeveekogude kooslustest? Kas ja mil määral väikeveekogude taastamise tulemusel suur-selgrootute kooslused muutuvad? Milliste veekogude taastamine on olnud vee-suurselgrootute seisukohast edukas ja millistel mitte? Millest edukus sõltub? Kas intensiivses põllumajandusmaastikus asuvad kaitsealad
tagavad liigirikka vee-selgrootute koosluste säilimise? Iga veekogu selgrootute kooslust on uuritud enne taastamistöid, et kindlaks teha, millised liigid neid veekogusid asustavad. Kolm aastat pärast veekogude taastamist tehakse kordusinventuurid. Lisaks on aladelt valitud ka kontrollveekogud, kus taastamistöid ei tehta.
Juhendaja: Maarja Vaikre, märgalade ökoloogia teadur, [email protected]
Juhendajad: Triin Kaasiku, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected] ja Riinu Rannap, märgalade ökoloogia kaasprofessor, [email protected]
Magistritöö hõlmab järgmisi peamisi teemasid: elupaikade taastamine, pärandkoosluste majandamine ning linnuliikide populatsioonidünaamika.
Elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamisel on oluline koguda pikaajalisi andmeridu. Rannaniite on Eestis suuremas mahus taastatud alates 2000. aastast, samast perioodist alates on olemas ka riikliku rannaniitude haudelinnustiku seire andmed. Nende kahe andmestiku ühendamine võimaldab hinnata rannaniitude taastamise ja majandamise tulemuslikkust kogu Eestis. Magistritöö põhineb olemasoleval andmestikul, kuid rannaniitude linnustikuga tutvumiseks ja loendusmetoodika õppimiseks on võimalik ühineda igakevadiste välitöödega selles elupaigas.
Juhendaja: Triin Tekko, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected]
Magistritöös uuritakse, kuidas mõjutavad kuivenduskraavide sulgemise ja erinevate raiete kombinatsioonid puude kasvu ja suremust. Uuringuala on Soomaa siirdesoometsa taastamise ala, kus tehakse suveperioodil välitöid. Kogutud välitööandmete ja varasemate aastate välitööandmete põhjal analüüsitakse, milline on olnud puude juurdekasv ja suremus 10 aasta jooksul pärast taastamistöid. Töö aitab välja selgitada, millised võtted on kõige sobivamad siirdesoometsade taastamiseks.
Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected]
Juhendaja: Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur, [email protected]
Juhendajad: Marko Kohv, rakendusgeoloogia teadur, [email protected] ja Kadri Runnel, looduskaitsebioloogia teadur [email protected]
Metsa struktuuri on välitingimustes keeruline ja aeganõudev mõõta. Üks metsastruktuuri element, mis on oluline metsa elursikuväärtuse hindamiseks on kõdupuit, mis on oluline nii metsa süsiikuvaru seisukohast kui elupaigana paljudele metsaliikidele. Traditsiooniliselt hinnatakse kõdupuidu hulka selle füüsiliste mõõtmete ja mahuvalemite järgi, mis aga on erakordselt töömahukas. Sellele alternatiivina oleme välja töötamas uut ja kiiremat meetodit, mis
põhineb drooni pealt metsa laserskännerimisel lidarseadmega. Magistritöö eesmärgiks on kõdupuidu kaardistamiseks uue, paljulubava metoodika arendamine. Selleks tuleb teha kõdupuidu mõõtmisi traditsioonilisel "maapealsel" meetodil ja samadel aladel ka lidar-drooni abil, et lidaripõhist kõdupuidu kaardistamise metoodikat arendada ja testida.
Omandatavad oskused: Kõdupuidu ja sellega seotud elurikkuse valdkonnaga tutvumine, välimõõtmiste teostamine metsas, lidar-drooni kasutamine metsa kaardistamiseks, lidar punktipilvede analüüs.
Eeldused kandidaadile: huvi tehnika ja tehniliste mõõtmiste vastu.
Stipendiumi võimalus.
Juhendaja Raul Rosenvald, säästliku metsanduse teadur, [email protected], kaasjuhendaja geograafia osakonnast.
Lammimetsadele on iseloomulikud perioodilised üleujutused. Metsa kuivendamiseks rajatud kraavid lühendavad üleujutuste perioodi, mille tõttu lammimetsad võivad degradeeruda. Töö raames uuritakse Sentinel 1 radari andmeid kasutades tagasivaateliselt üleujutuste ulatust Alam-Pedja kaitsealal kraavitatud aladel, kraavitamata aladel ja majandusmetsas hiljuti rekonstrueeritud aladel. Lähiaastatel toimuvad kaitsealal veerežiimi taastamistegevused ja magistritööga saadud andmed oleksid ka üks osa taastamisalade eelseirest.
Juhendaja: Lauri Saks, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, [email protected]
Juhendajad: Väino Vaino, Peipsi kalanduse töörühma juhataja, MSc, [email protected], Elor Sepp, ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur, doktorant, [email protected] ja Markus Vetemaa, kalanduse professor, [email protected]
Juhendajad: Aleksander Klauson (TTÜ), Mart Jüssi (EMI), Mehis Rohtla (EMI).
Lisamärge: Tudengi leidmisega on kiire, sest välitööd algavad juba juulis.
Kontaktisik: Mehis Rohtla [email protected]
Juhendajad: Mehis Rohtla, ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor, [email protected] ja Elor Sepp, [email protected]
Töö valmib koostöös TÜ Arvutiteaduse instituudi andmeteaduse õppetooliga. Otsitava loodusressursside õppetooli magistrandi tööks on kala vanuste määramine, vanust määravate struktuuride pildistamine masinõppe jaoks ning hilisem tulemuste võrdlemine ja analüüs.
Juhendaja: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected]
Juhendajad: Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, [email protected] ja Gerli Albert, merebioloogia teadur, [email protected]
Juhendajad: Liina Pajusalu, merebioloogia kaasprofessor, [email protected] ja Gerli Albert, merebioloogia teadur, [email protected]
Juhendaja: Maria Põldma, merebioloogia peaspetsialist, [email protected]
Lisainfo: Teema seotud EMI KIK projektiga (projekti kestus: 01.07.2025–30.06.2027, projektijuht: Maria Põldma). Tudeng peab arvestama, et välitööd ja laboratoorsed tööd ei toimu Tartus. Tudeng peab arvestama, et Sadamad, kus välitööd toimuvad, asuvad üle Eesti eri piirkondades, tudengil tuleb ise liikuda Pärnusse või Tallinnasse, kust start välitöödele toimub. Laboritöödes saab osaleda Tallinnas. Võimalus osaleda projekti välitöödel on juba käesoleval sügisel ning talveperioodil laboris.
Keriloomad (Rotifera) ja pisilõugsed (Micrognathozoa) on mikroskoopilised veelise eluviisiga loomad, keda on Eestis vähe uuritud (pisilõugseid pole seni teadagi). Keriloomi on maailmas teada üle 3000 liigi ja pisilõugseid ainult 2 liiki. Eestis on kerlioomi teada umbes 300 liiki aga uusi liike võib juurde leida isegi teadusele (kokku võib liike oodata 500-700). Väga mõistatuslik on keriloomade klass usskerilised (Bdelloidea) (maailmas umbes 500 liiki), kelle isaseid pole keegi seni näinud, kuid hiljutised geneetilised andmed viitavad väga tugevalt sellele, et vähemalt osadel liikidel toimub geenivahetus just sellisel määral nagu võiks oodata seksuaalselt paljunevatel organismidel. Kas isased on usskerilistel ikkagi olemas aga üliharuldased ja ilmuvad lühikeseks ajaks või toimub geenivahetus mõnel muul tundmatul viisil? Pisilõugsed on väga haruldane loomahõimkond ja kirjeldati alles 2000. aastal. Pisilõugsed on seni teada ainult Gröönamaalt, Püreneedest ja ühelt subantarktiliselt saarelt, kuid on tõenäoliselt laiemalt levinud. Pisilõugsed on seotud (turba)sammaldega, kust leiab ka keriloomi. Praktiline töö sisaldaks välitöid turbasambla ja magevee proovide kogumiseks ja nendega töötamiseks laboris. Keskenduda võib mikroskoopimisele (keriloomade ja pisilõugsete tuvastamist proovidest ja nende prepareerimist), molekulaargeneetilisele uuringule (keriloomade ja pisilõugsete DNA sekveneerimine) või mõlemale.
Juhendajad: Taavi Virro, hüdrobioloogia kaasprofessor, [email protected], Marko Prous, elurikkuse genoomika teadur, [email protected]
