Teadus- ja rakendusuuringud

Looduskaitsebioloogia töörühma uuringute peamiseks  eesmärgiks on selgitada ja prognoosida elurikkuse seisundit ja erinevate ökosüsteemide (eeskätt metsade, soode, veekogude) toimimist tänapäevase inimmõju tingimustes. Lisaks teaduslikule väärtusele arendame ka uuringute rakenduslikku väljundit ökosüsteemide teadmispõhiseks kaitseks ja säästvaks majandamiseks nii Eestis kui laiemalt.

 

LIFE-IP projekti “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (2020-2029) eesmärk on kaitsta ja taastada Eestile omaseid maastikke ja ökosüsteeme ning parandada nii riigi- kui ka eramaadel elavate liikide (lindudest näiteks valgeselg-kirjurähn, must-toonekurg, metsis, rukkirääk, niidurüdi, mustsaba-vigle; kahepaiksetest mudakonn ja harivesilik; taimedest kaunis kuldking, palu-karukell) ja nende elupaikade (märjad ja kuivad metsad, niidud) seisundit.

Projektis osaleb 10 partnerit riigi-ja erasektorist ning teadusasutustest – kaasatud on  keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, maaeluministeerium, riigi metsamajandamise keskus, Tartu ülikool, Eesti ornitoloogiaühing, erametsaliit, erametsakeskus, Tallinna ülikool ning IT-lahendustega toetav keskkonnaministeeriumi info- ja tehnoloogiakeskus.

Projekti kogumaksumus on 19 561 784 eurot, millest EL LIFE´i programm katab 11 611 434 eurot. Projekt viiakse läbi aastatel 2020 kuni 2029.
 
Projekti peamised eesmärgid ja tegevused

Metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste ning neist sõltuvate liikide kaitse
Metsaelupaikade osas keskendutakse nii märgade kui ka kuivade metsade taastamisele.
Märgade metsade kaitse korraldamiseks koostatakse tegevuskava ja tehakse taastamistööd 3500 ha märgade metsade seisundi parandamiseks. Kuivade metsade kaitseks koostatakse tegevuskava ja tehakse taastamistöid 500 hektaril.

Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh parandatakse 20 hooldatava rannaniidu seisundit. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi.

Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm osaleb nii metsaelupaikade tegevuskava koostamisel kui ka rannaniitude seisundi parandamisel. Põllumajandusmaastikus asuvate kuivade niitude taastamist juhendavad aga TÜ maastike elurikkuse töörühma teadlased.

Tolmeldajate rakendusuuringud
Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse kaudu. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ja liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu ülikooli entomoloogia õppetooli teadlased viivad läbi tolmeldajate rakendusuuringud ning koostavad teaduspõhise Eesti konteksti sobiva tegevuskava.
Loodusväärtuste parem kaitse põllumaadel
Projekt hindab olemasolevaid põllumajanduse toetusskeeme ja katsetab erinevaid võimalusi põllumajanduse muutmiseks loodushoidlikumaks ja vähem keskkonda saastavaks. Rakendusuuringud keskenduvad põllulindudele ja erinevatele putukaliikidele. Saadud andmete põhjal tehakse ettepanekud uute toetusskeemide rakendamiseks EL põllumajandusmeetmes. Selle tegevuse sihtrühmaks on talunikud, kellega koostöös testivad ja hindavad Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased võimalikke lahendusi.

Erametsameetmete kavandamine looduskaitsealadel
Kolmandik Eesti Natura 2000 aladest asub eramaal, millest märkimisväärne osa hõlmab eri tüüpi metsaelupaiku. Kuna tegemist on kaitstavate aladega, kus majandustegevust piiratakse, on erametsaomanikel võimalik taotleda toetusi tulude vähenemise kompenseerimiseks. Praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning projekti üks eesmärke on kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste kaasajastamisse ja soodustada metsaomanike aktiivsust looduskaitselistes tegevustes.

Looduskaitsetööde planeerimise ja elluviimise IT-süsteemi arendus
Praeguses eluslooduse infosüsteemis (EELIS) on vaid osa sellest teabest, mis on vajalik looduskaitse plaanimiseks ja elluviimiseks. Andmed on killustatud eri ametiasutuste vahel, üldpilt looduskaitsetegevusest puudub. Projekti käigus töötatakse välja uus infosüsteem, mis peaks koondama kõik vajalikud andmed ja muutuma universaalseks tööriistaks looduskaitsetööde koordineerimisel ja haldamisel. Arvestades eri kogukondade ja avalikkuse järjest kasvavat huvi looduskaitse vastu, on oluline teha osa süsteemist kättesaadavaks ka laiemale avalikkusele.
Võõrliikide tõrjumine uudsete meetoditega
Võõrliigid on elupaikade kadumise ja killustatuse järel teine suur oht looduslikule mitmekesisusele. Võõrliikide tõrjumiseks töötab projekt välja uued kulutõhusad meetodid ja pöörab tähelepanu nende leviku piiramise seisukohalt üliolulisele ennetustööle. Peamine sihtgrupp on maaomanikud, keda kaasatakse projekti tegevustesse, teavitatakse võõrliikide ohtlikkusest ja kellele tutvustatakse nende tõrjumise uusi võtteid.

Keskkonnateadlikkuse suurendamine ja avalikkuse kaasamine looduskaitsesse
Põllumajanduse ja metsanduse intensiivistumine ning looduskeskkonna halvenemine on aktiveerinud paljusid huvigruppe ning toonud keskkonnaküsimused meie igapäevaseks aruteluteemaks. Samas on keskkonnaarutelus palju vastandumist, usaldamatust, erinevatest väärtushinnangutest tulenevaid konfliktsituatsioone ja lihtsalt ebapiisavat koostööd kodanikuühiskonna ja riigi vahel. Sellest tulenevalt on projekti eesmärk suurendada nii kodanike, kogukondade kui ka omavalitsuste kaasatust loodushoidu, edendada igaühe osalust looduskaitses ja otsida ühisosa eesseisvate probleemide lahendamiseks.

Plaanis on korraldada looduskaitse sõlmküsimuste sõnastamiseks ja neile lahenduste otsimiseks temaatilisi mõttekodasid, mis ühtlasi annaks keskkonnakaitsjatele võimalusi ja oskusi senisest jõulisemalt oma sõnumit ühiskondlikesse debattidesse tuua. Koostööd tehakse eri sidusrühmadega (riigiasutused, teadlased, eksperdid, vabaühendused jne). Arutelude tulemused dokumenteeritakse ja vormistatakse kas ettepanekute, juhiste vm materjalidena konkreetsete kaitseprobleemide lahendamiseks. Lisaks analüüsitakse kogu loodushoiusüsteemi administreerimist, eri asutuste rolli ja toimimist ning tehakse ettepanekud paremaks koostööks ja infovahetuseks asutuste vahel.

Lisainfo LIFE´i programmi kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehel

Projekti eesmärgiks on mõista, kas, millistes aspektides ja ajaskaalas võib loodusmaastike ulatuslik kuivendamine tuua kaasa sealsete ökosüsteemide pöördumatu funktsionaalse teisenemise. Tiheda avakraavitusega kuivendus on tavaline praktika suurtel aladel peamiselt Euraasias ning enamasti on kaasnenud sellega puidutootmisele orienteeritud metsamajandus; tänapäeval leidub niisugustel aladel aga ka kaitsealasid ja veerežiimi on kohati hakatud ka taastama. Meie projekt käsitleb selles näidissüsteemis 1) ökosüsteemide taastuvuse (resilience) mõõtmise üldisi meetodeid, 2) võimalikku kriitilist kuivendus- ja majandamissurve ulatust, millest alates ökosüsteemide teisenemine muutub pöördumatuks, 3) (modelleerimise kaudu) selliste maastike tulevast dünaamikat ja kaugmõju ümbritsevatele põllumajandusaladele. Oodatav põhitulemus on märgalade veestiku ümberkujundamise maastikumõjude ja nende tagasisidemehhanismide kirjeldus.

Projekt analüüsib Eesti looduslike elupaikade ohustatud ja kaitstavate liikide seisundi tulevikuprognoose olenevalt kliimamuutustest, kaitsealade pindalast, paiknemisest ja kaitse režiimist ning elupaikade looduslikkuse taastamisest. Eesmärgiks on anda teaduspõhine sisend Euroopa Liidu Elurikkuse strateegiasse aastani 2030. Töö hõlmab teaduskirjanduse analüüsi, valitud liikide komplekti põhjal Eesti looduslikes elupaikades ja kaitseladel toimuvate muutuste prognoosimist ning negatiivsete muutuste leevendamiseks alternatiivsete kaitseabinõude määratlemist. Lähtutakse strateegilisest vajadusest tagada, et ühegi kaitsealuse liigi kaitsesuundumus ja -staatus 2030. aastaks ei halveneks; lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30 % liikidest ja elupaikadest, mille kaitsestaatus ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa kaitsestaatusega või näitavad selget positiivset suundumust.

Rahvusvahelise WaterLANDS („Water-based solutions for carbon storage, people and wilderness“) projekti raames taastatakse märgalasid suuremas mahus kui kunagi varem, pakkudes nõu asjaosalistele ja aidates otsida parimaid lahendusi.

Rohkem infot leiat siit

Tegemist on Keskkonnaameti tellitud projektiga mille käigus koondatakse teemakohased teadusartiklid, olemasolevad juhendmaterjalid ja parimad teadmised kuivendussüsteemide negatiivsete mõjude võimalikest leevendusmeetmetest nii metsa- kui põllumajandusmaastikes. Koondatud andmestik on aluseks Eesti tingimustes sobivate komplekssete vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendusliku juhise koostamisel, mis keskendub märgalade elustikule, sh erinevatele looma-, taime- ja seenerühmadele.

Juhendmaterjali tutvustamiseks ja laialdaseks rakendamiseks viiakse läbi mitmeid koolitusi ja infopäevi, mille käigus tutvustatakse valminud juhendit asjaomastele asutustele ja organisatsioonidele. Juhendi rakendatavuse tagamiseks tehakse vajalikud ettepanekud ka õigusaktide muutmiseks.

KIKi projekt "Niidukahlajate demograafiliste näitajate uuring" on jätkuprojekt eelmisele KIKi poolt rahastatud tööle "Niidukahlajate pesitsusedukuse uuring". Projekti eesmärgiks oli 1) pikendada rannaniitudel pesitsevate kahlajate koorumisedukuse andmerida ühe aasta võrra (2020), 2) selgitada varese ja šaakali roll pesade rüüstes ja hinnata tehispesade kasutatavust koorumisedukuse mõõtmisel ning 3) selgitada välja niidukahlajate demograafilisi näitajaid värvirõngastamise abil. Kümnel rannaniidu alal läbi viidud uuringu käigus näidati jätkuvat ülimadalat pesade koorumisedukust, mis võib ohustada nende populatsioonide säilimist. Selgus, et rannaniidu elupaigas ei ole vares oluline pesarüüstaja ning ka see, et tehispesade kasutamine koorumisedukuse uurimiseks selles elupaigas ei ole soovitatav, kuna tulemused erinevad pärispesadest. Projekti käigus taasalustati peamiselt niidurüdide värvirõngastamisega, mis on seni andnud infot lindude pesapaigatruuduse, territooriumi suuruse, kuid ka rändetee ja talvitusala kohta. Märgistati ka liivatülle ja kiivitajaid. 

Niidukahlajate demograafiliste näitajate uuringu aruanne

 

#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022

14.03.2022
10.02.2022
09.02.2022