Skip to main content

Õppimine välismaal

Välisõpingud Bioloogia ja elustiku kaitse bakalaureuseõppekaval  ja

Bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistriõppekaval

  • Mis on välisõpingute eesmärk?
    • Bioloogia õppimine (või praktika läbimine) väliskõrgkoolis annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning võib olla eeliseks ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja õppekava ÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem. 

  • Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?

Bioloogia ja elustiku kaitse õppekava (vt ÕISi):

    • Välismooduli soovituslik maht on vähemalt 15 EAP semestris. Välismaal läbitud erialaste ainetega saab täita TÜ valikmoodulit. Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus (HVEE.00.013) tuleb siiski TÜ valikmoodulist läbida. Väliskõrgkoolis läbitud erialaste õppeainetega saab täita ka teisi mooduleid (eelkõige erialamoodulit ja eriala lisamoodulit). Välismaal tehtud ainepunktide võrra on nende moodulite TÜ-s tehtav maht väiksem. Oluline on silmas pidada, et väliskõrgkoolis tehtud ained peavad olema bioloogia erialaga seotud, kui soovitakse neid õppekava täitmisel arvesse võtta (v.a. vabaained).
    • Välispraktika käigus saab läbida praktilise sisuga õppeaineid valikmoodulis, nt aineid Praktika (3 EAP), aga ka Ettevõttepraktika (6 EAPd).

Bioloogia ja ökoinnovatsiooni õppekava (vt ÕISi):

  • Õppekava „Välismooduli“ soovituslik maht on vähemalt 15 EAP semestris. Välismooduli raames võib lisaks erialaste valikainete läbimisele väliskõrgkoolis sooritada ka Välispraktikat (LTOM.00.015; 6-15 EAP) ja teha vabaaineid. Välismaal tehtud ainepunktide võrra on nende moodulite TÜ-s tehtav maht väiksem. Kui magistrant ei suundu üheks semestriks välisülikooli õppima (või täismahus välispraktikale), tuleb sellest moodulist valida inglisekeelseid aineid vastavalt magistritöö suunale, koostöös oma juhendajaga. Inglisekeelsed ained toimuvad meie TÜ magistriõppekaval enamjaolt teise õppeaasta sügissemestril.
  • Välispraktika aine vastutav õppejõud on õppekava programmijuht (lisainfo: kersti.riibak@ut.ee).

  • Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks selle õppekava raames?

Bioloogia ja elustiku kaitse õppekava:

    • Soovitav on välismaale suunduda neljandal või viiendal semestril, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima vastavalt kolmandal või neljandal semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus. Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi.

Bioloogia ja ökoinnovatsiooni õppekava:

  • Parim aeg mobiilsuseks on kolmas semester.
  • Mahuka välispraktika sooritamiseks sobib samuti kolmas semester, aga ka esimese õppeaasta suvekuud (juhul, kui pole pikki välitöid või -praktikume planeeritud).
            
  • Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?

Bioloogia ja elustiku kaitse õppekava:

    • Kui esimesest kolmanda semestrini läbida alusmooduli jt moodulite õppeaineid täiskoormusega, st ca 30 EAP semestris, saab kolmandal või neljandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Kui plaanitavate välisõpingute tõttu tekib kohustuslike ainete läbimisega ikkagi probleeme, konsulteeri lahenduste leidmiseks õppekava programmijuhiga (kersti.riibak@ut.ee).

Bioloogia ja ökoinnovatsiooni õppekava:

  • Esimene õppeaasta on planeeritud kohustuslike ainete läbimiseks Tartu Ülikoolis, mobiilsusaken on loodud kolmandasse semestrisse.

  • Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
    • Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinimummahus õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseeenesest halb.
  • Millised on minu õpirände võimalused?
          Parimad sihtkohad mobiilsusakna täitmiseks:
    • ERASMUS+ on Euroopa Liidu programm, mis pakub üliõpilastele (nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes) Euroopa-sisest õpirände (sh. välispraktika) võimalust, tavaliselt 1(-2) semestriks.
    • ERASMUS+ koordinaator Ökoloogia ja maateaduste instituuti zooloogia ja botaanika osakondades on Pille Gerhold (pille.gerhold@ut.ee) ning Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Janika Vana (janika.vana@ut.ee).
    • Vaata TÜ zooloogia ja botaanika osakondade üliõpilastele pakutavaid välisülikoole ja õppeaineid siit (nn. rohelise bioloogia suund).
    • Vaata TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi üliõpilastele pakutavaid välisülikoole ja õppeaineid siit (nn. valge bioloogia suund).

Teised sihtkohad:

    • Kõik teised võimalused, mida võib samuti kasutada. Nende puhul on üliõpilasel vajalik teha rohkem eeltööd pakutava õppetöö osas.

#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #uudis
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022

Jaga
02.05.2022
#õppimine
Ukraina pöördumine_Andres_Tennus.jpeg

Aita Ukraina üliõpilastel jätkata haridusteed – tee (püsi)annetus TÜ stipendiumifondi

Jaga
01.03.2022
Jaga
16.02.2022