Millega me tegeleme
Terioloogia õppetool
Uurime imetajate poolt levitatavaid zoonootilisi patogeene, keskkonnamuutuste mõju patogeenide ja imetajate levikule ning elutegevusele, patogeenide ja imetajate genoome ning fülogeograafiat, erinevate imetajaliikide toitumist ja selle seost patogeenide levikuga, imetajate elupaiga kasutust, populatsiooni struktuuri ja geenisiiret, viimase jää-ajaga seotud rändeid ja paljut muud. Üldisemateks eesmärkideks on: (i) analüüsida zoonootilistest patogeenidest lähtuvaid ohte ning anda nõu probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks; (ii) mõista imetajate rolli ökosüsteemides ja anda nõu liigikaitselistes küsimustes.
Eluohtlike Echinococcus parasiitide uuringud Eestis ja globaalselt
Toimumisaeg: 01.01.2021–31.12.2025
Vastutav täitja: Urmas Saarma
Number: PRG1209
Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Asutus: Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Alveolaarne ja tsüstiline ehhinokokoos on eluohtlikud zoonootilise haigused, mida põhjustavad paelussid Echinococcus multilocularis (Em) ja E. granulosus sensu lato (Eg). Mõlemad haigused omavad globaalset tähtsust nii inimese tervisele kui sotsiaalmajanduslikult. Käesoleva projekti raames on plaanis läbi viia kompleksuuringud, et analüüsida nii Em kui Eg globaalset geneetilist varieeruvust, populatsiooni struktuuri, geenisiiret ja fülogeograafiat ning lahendada perekonna
Echinococcus fülogenees. Kasutame selleks eelkõige kaasaegseid genoomika meetodeid. Kuna Em ja Eg on olulised ka Eesti kontekstis, siis uurime nende esinemist erinevatel peremeesorganismidel Eestis. Projekti tulemused on olulised mõistmaks ehhinokokooside leviku seaduspärasusi ning aitamaks välja töötada efektiivseid strateegiaid inimeste tervise kaitseks. Lisaväärtusena on selle projekti ühe tulemusena tekkiv globaalne genoomiandmestik oluliseks vahendiks ehhinokokooside vastaste ravimite väljatöötamisel.
Täiskasvanud ehhinokokk-paeluss
Üle-euroopaline hundi ja koera hübridiseerumis- ja introgresseerumistaseme määramine genoomsete meetodite abil
Toimumisaeg: 01.01.2022–31.12.2025
Vastutav täitja: Maris Hindrikson
Number: PSG715
Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Asutus: Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut
Hundi (Canis lupus) ja tema kodustatud vormi - koera (C. familiaris) ristumine on üks antropogeense hübridiseerumise keerukaimaid näiteid. Hübridiseerumist kodukoertega loetakse üheks peamiseks ohuks kõigi Euroopa hundipopulatsioonide jaoks, eriti aga hiljuti tekkinud ja alles laienevates või väikestes ja killustatud populatsioonides, ning hübridiseerumist tuleb hallata pigem geneetiliste kui muude meetodite abil. Selles projektis kasutame hundi-, koera- ja nendevaheliste hübriidide proovide kogugenoomset järjestamist, et välja selgitada olemasolev hübdridiseerumis- ja introgressioonitase Euroopa hundipopulatsioonides, hundi genoomis nii hübridiseerumisega seotud piirkonnad, kui ka piirkonnad, mis on säilitanud koera genoomimustreid ning määrame emas- ja isaliini rolli tähtsuse introgressioonis.
Hundifoto autor: Eleri Lopp
