Millega me tegeleme

Miks näevad elusolendid välja nii, nagu nad näevad ja elavad nii, nagu nad elavad? Milliste evolutsiooniliste jõudude toimel on elusloodus saanud oma praeguse ilme? Entomoloogia õppetooli teadurid püüavad mõista, millised tegurid määravad putukate kehasuuruse optimumi - veidi ehk üllatuslikult pole niigi lihtsale küsimusele seni rahuldavat vastust. Seda leidmaks korraldavad õppetooli teadurid välikatseid entomopatogeensete seente mõju uurimiseks, mõõdavad näiteks vastsete kasvukiirusi sõltuvana nende kehasuurusest ning võrdlevad liblikate tiivamustri värvuse seoseid isendi kohasusega. Ökoloogia katseliste uurimismeetodite ühendamine jõudsalt edeneva arusaamaga eri liikide sugulussuhetest avab uued võimalused nn. võrdleva meetodi edukaks kasutamiseks.

Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse kaudu. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ja liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas. Lisaks hindavad entomoloogia teadurid olemasolevaid põllumajanduse toetusskeeme ja katsetavad erinevaid võimalusi põllumajanduse muutmiseks loodushoidlikumaks ja vähem keskkonda saastavaks. Rakendusuuringud keskenduvad põllulindudele ja erinevatele putukaliikidele. Saadud andmete põhjal tehakse ettepanekud uute toetusskeemide rakendamiseks EL põllumajandusmeetmes.

Tänapäeval on teaduslik süstemaatika eelkõige fülogeneetiline - liike rühmitatakse vastavalt nende põlvnemisele. Seetõttu on kaasaegse süstemaatika aluseks fülogeneesipuu rekonstruktsioon - meie arusaam evolutsiooni kulgemise teest kauges minevikus. Tõenäoseim evolutsioonipuu leitakse keeruliste arvutiprogrammide abil, kasutades selleks nii morfoloogilisi kui ka molekulaarseid tunnuseid - üksikute geenide DNA järjestusi. 

Iga rahvas peaks teadma, kellega ta oma maad jagab. Lisaks annab putukaliikide leviku kohta arve pidamine väärtuslikku teavet looduskaitse planeerimiseks ning liikide levikus toimuvad muutused võimaldavad analüüsida kliimamuutuste mõju elusloodusele. Tähelepanuväärselt avastas just meie töörühma teadlane Erki Õunap hiljuti uue suurliblikaliigi Nola estonica Õunap - viimati tehti selline avastus Põhjamaades 20. sajandil.

Suure toiteväärtuse ja söödaväärinduse ning madala kasvuhoonegaaside emissiooni tõttu peetakse putukaid perspektiivikateks ja jätkusuutlikeks toidu ja sööda tootmise allikateks. Ebapiisava uurituse tõttu ei ole aga putukate toiduks ja söödaks tootmisega kaasneva kasu ja hinna kõiki komponente siiani võimalik põhjalikult hinnata. Seda lünka teadmistes täidamegi uuringutega söödatootmises hinnatud ogakärblase Hermetia illucens Tartus juba rajatud ja edukalt majandatavas kultuuris. Projekt on seni osaliselt rahastatud eraettevõtte poolt ning huvi rahastamist jätkata püsib.