Projektid

Kehasuurus on organismi keskse tähtsusega bioloogiline parameeter. Veidi paradoksaalselt on arusaamine kehasuuruse evolutsiooni mõjutavatest teguritest senini puudulik. Projekti raames uurime putukate kehasuuruse evolutsiooni, rakendades fülogeneesil põhinevaid võrdlevad meetodeid. Tuginedes hiljutistele edusammudele vaksiklaste sugulussuhete rekonstrueerimisel analüüsime kehasuuruse ning ka kehasuuruse evolutsioneerumise kiiruse sõltuvust keskkonnatingimustest, need analüüsid viime läbi selle sugukonna liikidega globaalses ulatuses. Teiseks uurime seoseid kehasuuruse ja keskkonnaparameetrite vahel üle kogu Põhja-Euroopa suurliblikafauna, kasutades selleks ainulaadselt täielikku teavet piirkonna liikide ökoloogia kohta. Täiendavalt võimaldab kogutav andmestik testida ka mitmeid muid evolutsioonilis-ökoloogilisi hüpoteese. Võrdlevate uurimuste aluseks saab originaalne fülogeneesipuu rekonstruktsioon, mis tugineb uudsele DNA sekveneerimise tehnoloogiale.

Nõudlus toidu järele kasvab maailmas pidevalt ning traditsioonilised põllumajanduslikud võtted ei suuda ära kurnatud keskkonna ja muutuva kliima tõttu seda tõusvat vajadust katta. Teadlased otsivad alternatiivsed lahendusi. Putukad on suurepärased loomse valgu ja rasvade allikad, keda on võimalik kasvatada väiksemal pindalal ja väiksema keskkonnakoormusega kui tavalisi kariloomi. Väärtuslikud ei ole nad mitte ainult toiduna, vaid ka loomasöödana nii farmikaladele, kanadele kui ka lemmikloomadele.

Putukate söögiks ja söödaks kasvatamise teadussuunda on Tartu Ülikoolis koostöös eraettevõttega Trinsect Solutions OÜ arendatud alates 2017. aastast. Meil on katselabori ogakärblase Hermetia illucensi uurimiseks. H. illucensil on kõrge majanduslik väärtus loomasööda komponendina, mis tuleneb kõrgest aminohapete, toorrasva, proteiini ja kaltsiumi sisaldusest. Toorrasva ja toorproteiini sisaldused jäävad tavaliselt vastavalt 35% ja 40% protsendi ümber, kuid on tugevalt sõltuv dieedist. Meie peamiseks uurimisvaldkondadeks on kasvatustiheduse mõju liigi elukäigule ja söötade mõju liigi elukäigule. Aga oleme avatud uutele ideedele ja suundadele.

Peamiselt inimtekkeliste keskkonnamuutuste poolt põhjustatud elurikkuse kahanemine viimase veidi enam kui sadakonna aasta vältel ohustab mitmete ökosüsteemi funktsioonide säilimist. Tolmeldamine vajab teravdatud tähelepanu, kuna enamik õistaimi ei suuda ilma tolmeldajateta efektiivselt paljuneda. Veelgi üldisemas vaates on tolmeldamine vajalik kõigi teiste taimsetest ressurssidest sõltuvate elusolendite püsimiseks ökosüsteemis. Seega on tolmeldajate heaolu tagavate strateegiate ning meetmete väljatöötamine ja rakendamine väga oluline, takistamaks tolmeldajate ning neist sõltuvate organismide elukeskkonna ja seisundi halvenemist. Tolmeldajate käekäik on fookuses ka mitmetes Euroopa Liidu algatustes, sh EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030. Väljatöötamisel olevas Eesti tolmeldajate tegevuskavas keskendutakse peamiste tolmeldajarühmade seisundi parandamisele elupaigapõhiselt ning lähtuvalt tolmeldajate ökoloogilistest vajadustest. Tegevuskava koostatakse Euroopa Liidu "Euroopa keskkonna- ja looduskaitse ning kliimameetmete toetusprogramm LIFE" projekti MLTOM20102 (LIFE18IPE/EE/000007) "Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (1.01.2020−31.12.2029)" raames. Tegevuskava koostamist veab Virve Sõber.

Evolutsioonilises ökoloogias uurime palju ka värvustega seonduvat. Teeme seda näiteks multispektraalse pildistamise abil füüsikaliselt tõetruid pilte analüüsides.
Multispektraalne pildistamine full spectrum kaameraga võimaldab näha vastavaid bioloogilisi objekte nii, nagu inimsilm seda tavaliselt ei näe, näiteks kalibreeritud UV fotod esitavad objekte nii, nagu neid näevad tetrakromaalse nägemisega loomad.