Vabad teemad

Millal midagi evolutsioneerus ja miks, liblikate näitel.

Miks nad on sellist värvi, mis mõjutab jne.

Kuidas ja miks nii?

Pakume uurida, kuidas erinevad keskonnategurid (toit, temperatuur, asustustihedus, patogeenid) mõjutavad söödaks kasvatatava putuka elukäiguomadusi, millised oleksid erinevate parameetrite optimaalsed väärtused tööstuslikuks kasvatamiseks, kui kõrge on mudelliigi aretuspotentsiaal ja millisel moel tuleks eksperimentaalpopulatsioonis selektsiooni teostada, saamaks optimaalne tulemus (kõrge biomassi, suure toitainete sisalduse ja kõrge haiguskindluse kombinatsioon). Kuna söödatootmises kasutatavate putukaliikide kohta on viimasel ajal ilmunud ohtralt üksikuurimusi, aga sünteesivaid ja kokkuvõtvaid töid on vähe, on valdkonnas ohtralt materjali bakalureusetöö(de)ks. Magistritöö(de) aluseks olevad eksperimentaaluuringud viiakse läbi söödatootmises hinnatud ogakärblase Hermetia illucens Tartus juba  edukalt majandatavas kultuuris.

(juhendajad Sille Holm, Toomas Esperk, Leonard Opare)

Eestis looduslikult elavate mesilaste tõhusaks kaitsmiseks on vaja saada parem ülevaade nende elupaigakasutusest, samuti rakendatavate kaitsemeetmete efektiivsusest.Täpsema teema täpsustame koos üliõpilasega.

Kimalaste selged värvimustrid on hästi teada aga ometi ei ole olukord nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Euroopas laialt levinud sorokimalase (Bombus soroeensis) värvuse põhjal on kirjeldatud mitmeid alamliike. Neist kaks on laiemalt levinud: üks (B. soroeensis soroeensis) põhjapool ja teine (B. soroeensis proteus) lõunapool ning nimetatud alamliikide värvus erineb kardinaalselt.

Eesti asub kahe alamliigi üleminekualal ja siin leidub ristumise tõttu kõikvõimalikke vahevorme. Tänu sellele avaneb võimalus uurida mitmeid olulisi aspekte: 1) kus täpsemalt paikneb Eestis alamliikide vaheline piir või üleminekuala; 2) kas alamliikide levialad on ajas nihkunud (kliima soojenemisest tingitud liikide levimine pooluste suunas on teada aga populatsioonide liikumist pole väga õnnestunud näidata); 3) värvivormide detailsem kirjeldamine annab aimu nende taga olevatest geneetilistest mehhanismidest (kas olemasolevad vahevormid on seletatavad Mendeli seadustega või on asi keerulisem) ja 4) kas eri alamliikide elupaiga ja toidutaime eelistused on erinevad? Lisaväärtuseks on ka see, et saame paremini teada mis värvi on Eesti sorokimalased ja sellest on abi nende äratundmisel.

Töö käigus kirjeldatakse peamiselt kollektsioonimaterjali põhjal olemasolevad värvikombinatsioonid ja kogutakse värskemaid andmeid välitöödel ning otsitakse vastuseid ühele või mitmele eelpool nimetatud probleemidest.

Laialdased ja kiired muutused maakasutuses on peamiseks ohuks elurikkusele, sh putukatele. Võtmeelupaigad avamaastikuliikidele – poollooduslikud niidud – on kiiresti kinni kasvamas või asendunud suurtel pindadel kasvatatavate monokultuuridega. Näiteks poollooduslike rohumaade pindala Eestis on viimase 100 aasta jooksul vähenenud suurusjärgus 90%. Samamoodi on tugevasti muutunud metsamaastikud. Milline on putukate käekäik sellistes maastikes? Kuidas säilinud elupaiku majandada? Kuivõrd sobivad elupaigaks uudsed antropogeensed maastikuelemendid, nt elektriliinikoridorid, teeservad, kraavid, karjäärid jne? Konkreetsema bakalaureuse-/magistri-/doktoritöö teema ja uuritava putukarühma valime koos üliõpilasega.

Emased ja isased jagavad suuresti samu geene ning arengukeskkonda, ometi on sageli nende vahel suured erinevused kehasuuruses, elueas, arengukestuses, suremuses jne. Miks on soolised erinevused evolutsiooni käigus tekkinud? Kuivõrd mõjutavad sooliste erinevuste kujunemist keskkonnatingimused (temperatuur, toit)? Kas emased/isased on keskkonnatingimuste suhtes tundlikumad? Konkreetsema bakalaureuse-/magistri-/doktoritöö teema valime koos üliõpilasega

Levimise olulisus on üha enam killustuvates maastikes ilmne: nt looduskaitselisest vaatevinklist sõltub levimise edukusest elupaikade (taas)asustamine liikide poolt, samuti levimine elupaikade vahel. Põllumajanduses ja metsanduses on levimine oluline kahjurite leviku pidurdamise võtmes jne. Populatsioonide seisukohast on aga eriti oluline emaste levimisvõime, isased ju uutele populatsioonidele alust ei pane. Bakalaureusetöös tehakse kirjandusepõhine ülevaade soolistest erinevustest putukate levimisvõimes, teemat saab edasi arendada magistri- ja doktoritööks.

The direction of research is quite open (e.g. which insect groups, what questions to address using a supertree). Options up for discussion.

Maastike üheülbastumine ning intensiivsed põllumajandusvõtted kahandavad põllumajandusmaastike elurikkust. Lisaks erinevate organismirühmade liigilisele mitmekesisusele ning arvukusele avaldavad need tegurid olulist mõju erinevate organismide vahelistele interaktsioonidele, s.h taimede ning neid tolmeldavate putukate vahelistele suhetele. Bakalaureusetöö raames antakse kirjanduse põhjal ülevaade sellest, kuidas on maastike struktuuri muutused mõjutanud putuktolmlevate taimede ja tolmeldavate putukate vaheliste seoste võrgustikke.

Järsud inimtekkelised keskkonnamuutused võivad põhjustada erinevaid evolutsioonilisi muutusi taimepopulatsioonides. Putuktolmlevate taimede jaoks võib muutunud keskkond väljenduda kahanevate ja üheülbalisemate tolmeldajakoosluste näol. Bakalaureusetöö annab ülevaate uurimustest, kus on käsitletud tolmeldavate putukate mitmekesisuse ja arvukuse muutuste mõju putuktolmlevate taimede tolmeldamisega seotud tunnustele.

Et intensiivsete põllumajandusvõtete ning vaesuvate maastike mõju elurikkusele leevendada, on põllumajanduspoliitika raames rakendatud hulgaliselt keskkonnameetmeid. Bakalaureusetöö annab üksikuurimuste põhjal ülevaate sellest, kuidas mõjutavad erinevad keskkonnameetmete raames rakendatavad majandamisvõtted rööbiti looduslikke mesilasi ja teisi tolmeldavad putukaid, neist sõltuvaid taimekooslusi ning taim-tolmeldaja võrgustikke.

Üha kasvav linnastumine mõjutab oluliselt nii tolmeldajaid kui ka neist sõltuvaid õistaimi. Linnastumise mõju elurikkusele võib olla nii soodne kui ka ebasoodne, sõltudes nii linnastumise määrast kui ka organismide omadustest.
*Bakalaureusetöö annab ülevaate uurimustest, kus on käsitletud tolmeldavate putukate ning putuktolmlevate taimede mitmekesisuse ja arvukuse muutuste seoseid linnastumise määraga.
*Magistritöö raames saab võrrelda erinevate majandamisvõtete mõju tolmeldaja- ja taimekooslustele Tartu linna rohealadel.