Magistritöö juhendid ja dokumendivormid

Magistrandil tuleb magistritöö teema ja juhendaja endale leida niipea kui vähegi võimalik, kuid hiljemalt magistrantuuri esimese sügissemestri jooksul, suheldes selleks kas osakonna juhataja, õppetoolide ja töörühmade juhatajate või otse potentsiaalsete juhendajatega. Juhendajaks võib olla TÜ zooloogia osakonna (loodusressursside õppetoolis ka Eesti Mereinstituudi või õppetooli juhataja nõusolekul botaanika osakonna) õppejõud, teadur või doktorant. Vajadusel ja õppetooli juhataja heakskiidul võib kaasata kaasjuhendaja väljastpoolt osakonda. Tutvuge enne põhjalikult osakonna ja õppetoolide kodulehtedega ja külastage osakonna magistrantide infotundi. Kui üliõpilase sihiks on kandideerida peale magistrantuuri lõpetamist doktorantuuri, on töörühma valikul mõistlik silmas pidada ka seda perspektiivi.

Juhendaja pakub üliõpilasele välja magistritöö teema, arvestades seejuures nii enda (või töörühma) teadustöö vajadusi ja võimalusi  kui ka (soovitavalt) üliõpilase eeldusi, kalduvusi ja huve. Juhendaja vastutab selle eest, et pakutud teemal oleks võimalik kirjutada nõuetekohase tasemega magistritöö ning et selle koostamine annaks üliõpilasele võimaluse oluliseks erialaseks arenguks. Juhendaja nõustab üliõpilast töö kavandamisel, andmete kogumisel, analüüsimisel ja kirjutamisel. Juhendajal on õigus seada juhendatavale tähtaegu ja muul viisil kontrollida töö edenemist. Kui töö ei laabu, on nii juhendajal kui üliõpilasel õigus koostööst loobuda. Viimasel juhul leiab üliõpilane endale uue juhendaja või erandjuhul võib osakonna juhataja lubada üliõpilasel esitada töö kaitsmisele ilma ametliku juhendajata.

Õppetooli juhatajal on õigus jälgida magistritöö edenemist ning pärida ses osas aru nii üliõpilaselt kui juhendajalt.

Juhendaja ja teema kinnitamine

Magistrant ja juhendaja täidavad  Magistritöö juhendamise kokkuleppe vormi ja esitavad selle õppetooli juhatajale allkirjastamiseks. Täidetud ja kõigi osapoolte poolt allkirjastatud vormi alusel registreerib õppekorralduse spetsialist juhendaja ja teema ÕIS-is.

Siit leiad magistritöö juhendamise kokkuleppe vormi 

Käesolev juhend sätestab osakonnas kehtivad üldised põhimõtted. Osakonna allüksustes (õppetoolides, töörühmades) võidakse kehtestada täpsustavaid,  põhjalikumaid või erialaspetsiifilisi lisanõudeid, kuid need ei tohi olla käesolevaga vastuolus. Madalama taseme juhendid võivad siiski välistada variante, mis on käesolevas juhendis alternatiivsetena esitatud.

Väga oluline märkus!

Üliõpilasel tuleb juba teema kinnitamise ajal, enne töö koostamise alustamist väga, väga tähelepanelikult lugeda käesolevat juhendit, aga lisaks ka loodus- ja täppisteaduste valdkonna lõputööde nõudeid. Siinne osakonna juhend on viimasega kooskõlas, kuid sisaldab väga palju täpsustusi ja täiendusi, mis tulenevad meie eriala spetsiifikast ja traditsioonidest. Mitte mingil juhul ärge lootke üksnes juhendajalt saadud suunistele ega võtke koostamise/vormistamise aluseks varasematel aastatel kaitstuid lõputöid! Kogemus näitab, et mõnigi kord ei ole juhendajad ise enam täielikult kursis praegu kehtivate nõuetega ja lähtuvad vananenud traditsioonidest. Varem kaitstud töödes (isegi kõrge hinde saanutes) on aga tihti tõsiseid vormistuslikke möödalaskmisi. Tekstiroboti kasutamisel tuleb tingimata juhinduda Tartu Ülikooli suunistest. 

NB! Käesolevasse soovitusse kergekäeline suhtumine või selle ignoreerimine on nii mõnelegi üliõpilasele põhjustanud lõputöö esitamise või kaitsmise faasis ootamatuid, ebameeldivaid või isegi dramaatilisi kogemusi, mis halvemal juhul on tähendanud õppeastme lõpetamise edasi lükkumist aasta võrra. Pidage meeles, et lõplik vastutus lõputöö nõuete täitmise eest lasub üliõpilasel endal, mitte juhendajal või kellelgi teisel.

Magistritöö üldised nõuded

Magistritöö põhineb üliõpilase  poolt iseseisvalt või uurimisrühma koosseisus kogutud ja analüüsitud empiirilisel andmestikul. Õppetooli juhatajaga eelnevalt kirjalikult  (e-kirja teel) kooskõlastatud erandina võib kõne alla tulla ka  varem avaldatud tulemuste üldistav kvantitatiivne analüüs  - metaanalüüs - või modelleerimisel põhinev töö. Teema valikul ja töö koostamisel tuleb pidada silmas, et magistritöö sisu peab olema kooskõlas üliõpilase õppekava eesmärkidega ja väljendama vastava õppekava läbimisel omandatud erialast asjatundlikkust: zooloogia osakonnas kaitstakse töid, mille tegemise käigus on loomade kohta midagi uut teada saadud. Praktilise töö maht peab ligikaudu vastama erialal tüüpilise uurimusliku teadusartikli (case study) aluseks oleva töö mahule. Töö kirjutamisel /koostamisel/ tuleb järgida traditsioone, mis kehtivad vastava kitsama eriala uurimusliku teadusartikli vormistamisel. Magistritöö kirjanduse ülevaate osa peaks olema  pisut mahukam, kui see uurimuslike teadusartiklite puhul enamasti kombeks on. Sellisel juhul võib ülevaateosa vormistada kas tavapärasest (st võrreldes teadusartikliga) pikema sissejuhatusena  või koguni eraldi peatükina  sissejuhatuse ning  materjali ja meetodeid kirjeldava osa vahel. See ülevaade ei tohi kindlasti piirduda ainult ühe kitsa probleemi või uurimisobjekti kirjeldamisega, vaid peab andma originaaluuringule laiema teoreetilise või praktilise tausta ja tähenduse. Magistritöö kogupikkus on harilikult 30-40 lk ja see sisaldab viiteid umbes 30-60 kirjandusallikale.

Sissejuhatus. Siin kirjeldatakse asjaomast teadussuunda üldisemalt, räägitakse hiljutistest arengutest ning (NB!) seni lahendamata teaduslikest (või ka rakenduslikest) probleemidest (need peavad kindlasti olema palju üldisemad, kui käesolevas töös vastatud küsimused). Formuleeritakse küsimus(ed), millele käesolev töö vastab ning põhjendatakse konkreetse lahendatava probleemi ja objekti (rakuliin, liik, kooslus jms.) valikut.

Probleemi referatiivne  ülevaade. Kui otsustati kirjandusel baseeruv ülevaateosa esitada eraldi peatükina, siis paigutatakse see siia. Peatükil võib olla ka teistsugune (sisuline) pealkiri.

Materjal ja meetodid. Siin kirjeldatakse 1) uurimistöö objekti, 2) töö metoodikat ja 3) andmeanalüüsi sellise täpsusega, et tööd oleks võimalik esitatu põhjal vajadusel korrata. Ei kirjeldata midagi sellist, mida uurimistöö käigus võib-olla samuti tehti/uuriti, kuid mida käesolevas magistritöös ei käsitleta. Materjali ja metoodika esitamisel on palju erialaspetsiifilisi nõudmisi ja traditsioone, millega tuleb ennast kurssi viia  õppetoolide juhendmaterjale kasutades ja/või juhendaja abiga. 

Materjali ja meetodite peatükis peab olema eraldi alapeatükk pealkirjaga "Töö autori roll", kust selgub, mida konkreetselt tegi üliõpilane oma töö heaks ise ja mil määral  kasutas ta juhendaja, töörühma teiste liikmete või varasemate uurijate (kelle konkreetselt?) abi uurimismaterjali  kogumisel või analüüside/mõõtmiste läbiviimisel. 

Tulemused. Esitatakse empiirilise töö “kuivad” tulemused, üldjuhul koos tabelite ja/või joonistega, mida on tekstis lakooniliselt kommenteeritud.

 Arutelu. Formuleeritakse tulemustel põhinev sisuline vastus sissejuhatuses esitatud küsimus(t)ele. Arutletakse leitu tähtsuse üle laiemate teaduslike või rakenduslike probleemide valguses. Kui tulemusi võib tõlgendada erinevalt, tuleks esitada ka peamised alternatiivsed tõlgendusvõimalused. Võib võrrelda oma tulemusi teiste analoogiliste uurimistööde tulemustega ja arutleda  erinevuste ja nende põhjuste üle. Võib ka lühidalt peatuda uutel ideedel, mis töö käigus tekkisid: mida edasi uurida ja kuidas. Ei tohi esitada arutluskäike ja seisukohti, mis ei ole kuidagi seotud töö originaaltulemustega. Põhjendatud erandjuhtudel võib osutuda mõistlikuks  tulemused ja arutelu ühendada üheks alapeatükiks.

Kokkuvõte. Esitatakse lakoonilises stiilis tähtsaim sissejuhatusest, meetoditest, tulemustest ja arutelust (keskmiselt 1-2 lauset iga mainitud alljaotuse kohta). Ka kokkuvõttest peavad vaevata selguma töös püstitatud küsimused (töö eesmärk) ja vastused neile. Kokkuvõttes ei tohi olla  fakte ja ideid, mida töö eelnevates osades pole esitatud.

Summary. Kokkuvõte inglise keeles (koos töö pealkirja tõlkega). Kui töö on mõjuvail põhjendustel ja osakonnajuhataja nõusolekul kirjutatud inglise keeles, esitatakse siin eestikeelne Kokkuvõte.

Tänuavaldused. Tänatakse lühidalt töö valmimisele kaasa aidanud isikuid ja (kui asjakohane) tööd rahastanud/toetanud organisatsioone (koos vastavate grantide koodide ja grandihoidjate nimetamisega). NB! Teadustöö on pea alati kollektiivne looming, mis eeldab häid ja püsivaid inimestevahelisi suhteid. Seepärast on tänu väärivate isikute ja organisatsioonide äramärkimine ning  selle stiil väga olulised aspektid  ja tänuavalduste osa kirjutamisse tuleks suhtuda sama tõsiselt nagu kõigisse muudessegi töö osadesse.

Teadusteksti koostamise üldised põhimõtted

 Loogilise telje põhimõte. Teadustöö koosneb eelkõige küsimusest ja vastusest. Kõik muu esitatav peab olema küsimus-vastus teljega seotud ja sellele allutatud: asjassepuutumatut tuleb vältida.

Tasakaalustatuse põhimõte. Mingi asja arutamisele pühendatud teksti pikkus peaks üldjuhul olema ligikaudu võrdeline asja sisulise tähtsusega. Nii näiteks ei tohi meetodites väga pikalt jääda selgitama sekundaarse tähtsusega  metoodilist detaili (olgugi see keeruline) ja arutelus ei tohi kõrvaltulemused domineerida põhitulemuse üle.   

Tähtsuse järjekorra põhimõte. Tähtsamatest asjadest räägitakse kõigepealt ja alles hiljem vähemtähtsatest. Nii näiteks tuleb arutelus enne diskuteerida põhitulemuse üle ja alles siis (kui üldse) kõrvaltulemuste üle.

Hinnasildi põhimõte. Iga kirja pandud mõtte kohta peab üheselt selguma, kas see on 1) üldteada tõsiasi (õpikutarkus), 2) vaieldav seisukoht (koos viidetega, kes nii arvab), 3) autori seisukoht.

Üldised nõuded teadusteksti vormistamisele

Keelekasutus. Teadustekst kirjutatakse teaduslikus stiilis. See tähendab, et teksti kõik muud võimalikud voorused peavad olema allutatud mõtte edasiandmise loogilisele täpsusele ja selgusele, mittevajalikku tuleb vältida. Kasutada tuleb erialal juurdunud teaduslikke termineid, vältida tuleb ebaselgelt defineeritud mõisteid, slängi, põhjendamatut emotsionaalsust ja ilukirjanduslikke ambitsioone.

Lõik. Teadusteksti lõik olgu loogiline tervik: igale lõigule peab olema võimalik mõttes sisukas pealkiri panna. Soovitavalt on lõigu esimene lause lõigu sisuliseks  kokkuvõtteks ega tohiks seega olla pikk ja keeruline (hea, kui mahub ühele reale). Ühelauseline lõik ei ole kombeks. Kui peatükk on jaotatud alapeatükkideks, peab iga lõik kuuluma mingisse alapeatükki (st keelatud on hierarhilisse struktuuri sobimatud irdlõigud). Erandina on lubatud peatüki sissejuhatamine üldise eraldiseisva lõiguga, millele järgnevad nummerdatud alapeatükid.

 Joonealused märkused ei kuulu loodusteadusliku teksti stiili juurde.

Viitamine. Teiste autorite töödest pärit tulemuste ja seisukohtade esitamisel viidatakse algallikale, näiteks nii: “Kassid on karvased (Jaakson 2014; Lepik ja Põder 2015; Kass jt. 2016).” või “Jaakson (2014) ning Lepik ja Põder (2015) leidsid, et kassid on karvased, kuid Kass jt. (2016) arvavad, et see väide ei kehti alati”. NB! Niisugust meie lõputöödes kahjuks vahel esinevat viitamist, kus lause või lõigu lõppu pannakse punkt ja alles punkti järele sulgudesse viide ilma punktita, loodusteadustes ei kasutata! 

Kasutatud kirjanduse loetelus töö lõpus esitatakse viidatud allikate täielikud bibliograafilised kirjed. Tekstis tehtud viitamised ja kirjanduse loendis olevad tööd peavad olema üksüheses vastavuses: kirjanduse loendis ei tohi olla tekstis viitamata töid ja vastupidi.

 Viitamise stiil peab ühe  töö piires olema ühtne. Tuleb näiteks tähele panna, kas nime ja aastaarvu vahel on koma või mitte, kas kahe autori nime vahel on “ja” või “&”,  kas kahte ühistes sulgudes olevat viidet lahutab koma või semikoolon jms. Mitu viidet ühistes sulgudes järjestatakse kronoloogiliselt: kõige vanem kõige ees, sama aasta korral autorite tähestikulises järjekorras.

Kirjanduse loetelus on kirje stiili puhul oluline olla järjekindel mh järgnevas: komade ja punktide kasutamine autorite loendis;  kas autorite nimesid eraldab “ja”, &-märk või lihtsalt koma;  kas aastaarv on sulgudes või mitte; kas ajakirja nime ees on mõttekriips või mitte; kas ajakirjade nimetused lühendatakse või mitte. Enamasti ei esitata ajakirja vihikute (issue) numbreid, piisab köitest (volume) (st Nature 35: 78–80, mitte Nature 35(4):  78–80); kui seda siiski otsustatakse teha, tuleb ka siin olla järjekindel. Kirjanduse nimestik on kombeks kujundada hanging indent stiilis, st vastupidise taandreaga.

Kõigi (ka perekonnast kõrgemate) taksonite teaduslikud (ladinakeelsed) nimetused  esitatakse eestikeelses tekstis kaldkirjas. Kui ladinakeelne nimi on eestikeelse täpne vaste, pannakse see sulgudesse: “väike-kapsaliblikas (Pieris rapae)”. Seevastu kirjutame “kapsaliblikas Pieris cheiranthi” ilma sulgudeta, kuna Kanaari saarte liigil P. cheiranthi eestikeelset nime pole ning ladinakeelne nimi pole eestikeelse perekonnanime sünonüüm vaid laiendus: see täpsustab, millist nimelt kapsaliblikat on mõeldud. Kui järjest (ka tabelis) nimetatakse mitut sama perekonna liiki, on kombeks alates teisest mainimisest perekonna nimetus lühendada (nagu eespool tehtud).  

Tabelid ja joonised

Üldist.  Tabelil on pealkiri, joonisel on allkiri. Tabelite ja jooniste numeratsioon peab järgima nende tekstis mainimise järjekorda. Kõik graafilised elemendid, mis pole tabelid ega valemid (diagrammid, vaatlusala skeemid, katseseadme joonised, fotod vms), on joonised ja kuuluvad sellistena nummerdamisele. Lihtsalt kaunistavad joonised pole teadusteksti juures kombeks - ilupilti üldtuntud loomast artikli juurde ei panda. Nii tabeli kui joonise puhul  peab põhiteksti lugemata olema üldjoontes selge, mis seal kajastatud on.

Joonis. Kõik joonistel olevad sümbolid ja/või lühendid tuleb joonise allkirjas lahti seletada. Kõik joonise elemendid peavad olema selgelt loetavad. Vältida tuleb tühja ruumi joonistel, nii näiteks ei tohi kasutada mõttetult pikki arvtelgi. Telgedele ei tasu panna väärtusi mõttetult tihedalt (3 kuni 4 arvu sageli piisav).

 Tabel. Teadusartikli tabelis on üldjuhul kolm rõhtjoont: päise peal ja all ning kõige all. Päise struktuur võib olla keerulisem, aga muid jooni tuleb vältida  (eriti püstjooni, st ristipidi vöödilised tabelid ei sobi teadusteksti). Tabelile sobib lisada allmärkusi (näiteks lühendite seletusi), kui oluline teave päisesse ära ei mahu.

Erinõuded magistritöö vormistamisele

Teksti kujundus. Töö trükitakse A4  formaadis paberile reavahega 1,5. Tekst trükitakse lehtede mõlemale küljele, kusjuures tiitellehe tagumine pool jäägu tühjaks. Eelistatud font on Times Roman 12 pt.  Köidetavasse serva jäetakse 3 cm ruumi. Igat suuremat peatükki tuleb alustada uuelt lehelt. Vältida tuleb olukordi, kus lehele jääb vaid mõni rida, selle vastu aitab tekstivälja suuruse ja/või reavahe täpne seadistamine. Tekstivälja paremat serva ei pea tasandama. Leheküljed nummerdatakse (arvestades tiitellehte leheküljena 1, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita).

Tiitelleht. Vt näidis lisa 1.

Infoleht (kokku ühel A4 leheküljel) sisaldab eesti- ja inglisekeelset populaarteaduslikus stiilis kokkuvõtet ja märksõnu ning paikneb töös tiitellehe järel. See ei asenda põhjalikumaid kokkuvõtteid, mis on töö lõpus. Infolehel olevas kokkuvõttes peaks võimalikult laiale ja ka väljastpoolt eriala pärinevale lugejaskonnale arusaadavas keeles olema lühidalt selgitatud käesoleva töö eesmärk ja peamised tulemused. Ka infolehe tagumine külg jäetakse tühjaks.

Sisukord on magistritöös vajalik, näidis vt lisa 2.

Kui kirjanduse ülevaate või arutelu osas esineb vältimatu vajadus esitada kirjandusest kopeeritud või modifitseeritud jooniseid, tuleb algallikat joonise allkirjas viidata. Kui originaaljoonisel esineva teksti keel erineb magistritöös kasutatud keelest, siis tuleks joonise magistritöösse importimisel joonise keel magistritöö keelega ühtlustada. Kirjandusest pärit jooniste ülekandmist magistritöösse tuleks võimalusel siiski vältida.

Viitamine. Viitamisel ja kirjanduse loetelu vormistamisel tuleb juhinduda ühe konkreetse oma eriala üldtunnustatud  rahvusvahelise ajakirja stiilist. Kirjanduse loetelu alguses peab kindlasti olema öeldud, millise konkreetse ajakirja nõudeid käesoleva töö kirjanduse loend ja viitamine järgib. Sellest lähtuvalt peab stiil olema bakalaureusetöö piires järjekindel (ühtne). Üldjuhul viidatakse teadustöös vaid teadustöödele (teadusajakirjade ja -kogumike artiklid ning  teaduslikud monograafiad) ning vajadusel ka ametlikele dokumentidele (nt ministeeriumide aruanded). Populaarteaduslikele tekstidele, teatmeteostele, internetilehekülgedele jms magistritöös üldjuhul ei viidata, kuigi erandjuhtudel võib see siiski osutuda vajalikuks. Viited internetilehekülgedele, samuti nagu ka viited kelleltki saadud avaldamata andmetele (mõlemaid kasutatakse üksnes väga põhjendatud erandjuhtudel)  tuuakse ära teksti sees, selliseid allikaid ei lisata kasutatud kirjanduse loetellu. NB! Internetiviidete all ei mõelda siin teadusartikleid, mis  on saadud internetist elektroonilisel kujul – selliseid  viidatakse nii nagu teadusartikleid ikka.

Summary on eestikeelse kokkuvõtte täpne tõlge inglise keelde, see sisaldab ka töö pealkirja tõlget.

Lisadesse võib paigutada materjali, mis oma hulga või stiili poolest muudaks põhitekstis esitatuna viimase raskesti loetavaks ja/või mis pole teksti põhisõnumist aru saamiseks tingimata vajalikud. Tekstist arusaamist hõlbustavad tabelid ja joonised aga paigutatakse tavaliselt teksti sisse, võimalikult kohe peale vastava joonise/tabeli esmakordset viitamist.

Töö osade esitamise järjekord selgub sisukorra näidisest, lisa 2.

NB! Kõik lõpetajad peavad töö elektroonseks avaldamiseks oma töö lõppu viimaseks leheküljeks lisama  täidetud litsentsi vormi. Täpsemate juhiste ja vastavate vormide leidmiseks vaata dokumenti "Litsents töö elektroonseks avaldamiseks veebis".

Töö menetlemine

Magistritöö esitamise kord. Üliõpilane esitab oma sisuliselt valmis (kuid mitte tingimata lõplikult viimistletud) magistritöö õppetooli juhatajale soovitavalt kaks nädalat, kuid hiljemalt nädal aega enne puhtandi esitamise tähtaega. Koos sellega peab töö juhendaja saatma õppetooli juhatajale kinnituse, et ta on töö esitamisega nõus. Juhendajal on õigus nõusoleku andmisest loobuda, kui üliõpilane on rikkunud varem kokku lepitud koostöökorda ning juhendaja ei ole saanud tööd piisavalt suunata.

Viimane võib soovitada osakonna  juhatajal lubada töö kaitsmisele kas olemasoleval kujul või peale nõutud muutuste sisseviimist. Kui õppetooli juhataja leiab tööst põhimõttelisi puudusi, mis ei ole kiiresti kõrvaldatavad, võib see tähendada töö kaitsmise aja olulist edasilükkumist. Lõplikult valmis töö esitatakse õppekorralduse spetsialistile spiraalköitesse  ja läbipaistva kilekaanega  köidetuna kahes eksemplaris, lisaks esitatakse elektrooniline koopia.

Magistritöö kaitsmise kord. Töö kaitsmiseks nimetab instituudi juht osakonna juhataja ettepanekul komisjoni, kuhu kuulub üldjuhul võrdne arv liikmeid kõikidest õppetoolidest. Kõikide õppetoolide magistritööd kaitstakse ühise komisjoni ees. Õppetooli juhataja nimetab ka oponendi, võimalusel väljastpoolt töörühma, milles kaitsja töötas/töötab. Oponendile peab tööga tutvumiseks jääma aega vähemalt nädal.

Kaitsmise protseduur algab kaitsja ettekandega (15 min) milles ta tutvustab oma töö tausta, meetodeid ja tulemusi koos nende aruteluga ja põhijäreldustega. Ettekannet ei ole soovitatav paberilt või arvutiekraanilt sõna-sõnalt maha lugeda: nii ei suuda kaitsja komisjoni veenda, et ta oma teemat hästi valdab. Ekraanil näidatavad märksõnad ja –laused on abiks ettekande üldise struktuuri meelespidamiseks, nende põhjal peaks esineja olema võimeline ettekande põhiosa ära rääkima vabalt peast. Ettekanne on kombeks lõpetada tänuavaldustega juhendajale ja teistele, kes töö valmimisele kaasa aitasid.

Oponent toob välja töö tugevad ja nõrgad küljed ning seejärel esitab ta kaitsjale küsimusi, mis peavad muuhulgas võimaldama üliõpilasel demonstreerida oma erialast asjatundlikkust. Hinnangut sisaldava arvamuse töö kohta esitab oponent hiljemalt kaitsmisele eelneva tööpäeva hommikul osakonna õppekorralduse spetsialistile, kelle juures saavad sellega tutvuda nii komisjoni liikmed kui ka kaitsja. Kaitsmisel esitatavad sisulised küsimused seevastu ei tohi olla kaitsjale ette teada. Komisjoni teadmisel võib oponent kaitsjat siiski  üldiselt informeerida   tööga seotud tõsistest  küsitavustest, kui ta peab asjakohaseks kuulda kaitsmisel eelnevalt ettevalmistatud  vastust põhimõttelist laadi kriitikale.

Pärast oponenti saavad küsimusi esitada ka komisjoniliikmed, ja kui ajalimiit lubab, siis ka teised kuulajad. 

Magistritöö hindamise kord. Komisjon otsustab tööle antava hinde kinnisel istungil, mis toimub pärast viimast antud päeval aset leidnud  kaitsmist. Magistritöö hindamisel arvestatakse nii töö enda kui ka kaitsmisel jäänud mulje põhjal üliõpilase sisulist asjatundlikkust nii oma kitsamal erialal kui ka laiemalt; lähenemis- ja esitusviisi; töö mahu  vastavust normile; analüüsi ning metoodika põhjendatust ja korrektsust; suhtumise tõsidust (läbimõeldus, viimistletus jne) ning käesoleva juhendi poolt sätestatud (mh vormistus-) reeglitest kinnipidamist. Loodetud teadusliku või praktilise väärtusega tulemuse puudumist ei vaadelda miinusena juhul, kui töö oli läbi viidud metoodiliselt igati korrektselt, kuid eraldi boonuse võib anda töö tulemuste reaalne panus kõnealuse teadusliku probleemi lahendamisse.

Raskemate ülesannete lahendamist ning suuremat kvalifikatsiooni ja loomingulisust nõudnud tööde puhul on šanss kõrget hinnet saada kahtlemata parem, kuid samas on väga oluliseks miinuseks see, kui kaitsmise käigus selgub, et kaitsja ei saa tehtust ja kirjutatust lõpuni aru. Seega on optimaalne valida enda hetketasemega parimal viisil kooskõlas olev ülesanne. Kindlasti aga ei määra magistritöö hinnet näiteks see, kas tegemist on väga üldisi teoreetilisi küsimusi käsitleva teemaga või hoopis Eestiga või veelgi väiksema piirkonnaga seotud konkreetse rakendusliku probleemiga. Määravaks on siiski probleemi läbitöötatuse aste ja kvaliteet.

Saadud hinnete interpreteerimisel tuleb võtta arvesse, et sarnaselt teadustööde hindamisele maailmas üldiselt, on ka lõputööde komisjoni pandud hinne alati kollektiivne eksperthinnang.  Viimane ei tugine niivõrd töö üksikute puuduste ja vooruste kokkuliitmisel, kuivõrd  hindajate pikaajalisel teadus- ja õppetöö kogemusel, ning sõltub lisaks ka osakonnas kujunenud keskmisest magistritööde tasemest. Seetõttu näiteks tehakse otsus selle kohta, kas töö saab hindeks „suurepärane“ või „väga hea“, tihti raskestiformuleeritava üldmulje põhjal, mille töö ja selle kaitsmine komisjoni liikmeile jättis. Otsus formuleerub arutelu ja vaidluste järel konsensusena või hääletamisel. Seepärast ei maksa komisjonilt harilikult oodata ka hinde kuigi selgepiirilist põhjendamist mingite kindlate „mõõdikute“ järgi. Kui komisjoniliige on hinnatava töö juhendaja, siis ta hääletamisel ei osale.

Magistritöö parandamine enne veebis avaldamist. Pärast kaitsmist ühe nädala jooksul, enne kui töö ametlikus veebis avalikustatakse, on üliõpilasel  lubatud (ja tungivalt soovitatav) viia juhendajaga kooskõlas töösse  sisse suuremate vigade ja puudujääkide parandused. Oponendi ja/või komisjoniliikmete käest vastavate osunduste saamine on autori ja juhendaja enda mure. Töö parandamine ei tähenda töö ega selle peatükkide ümberkirjutamist (mis pole lubatud), vaid üksnes jämedate vigade likvideerimist. See, et tööd on peale kaitsmist parandatud, peab olema tiitellehel selgelt kirjas.

Lõpuks, üliõpilasel tasub meeles pidada, et lõplik vastutus töö kvaliteedi eest lasub tal endal, puudujääke ei saa ajada kellegi teise kaela.

Palume oponendil töö hindamisel lähtuda dokumendist “Magistritöö juhend zooloogia osakonnas: sisu, vorm ja protseduurid”.

Oponent peab kaitsmisel kohal olema, kirjalikust arvamusest ei piisa.

Kogu oponendi etteaste (sissejuhatav sõnavõtt, väitlus kaitsjaga, kokkuvõte) peab mahtuma 25 minuti piiridesse. Sellest tulenevalt palume oponendil käsitleda kõigepealt olulisemaid küsimusi/puudusi ja jätta vähemtähtsate detailide üle diskuteerimine puhuks, kui aega selleks jätkub.

NB! Väitluse peamine mõte seisneb selles, et komisjon saaks veenduda kaitsja enda kompetentsuses nii oma magistritöö teoreetilise tausta ja uurimismeetodite kui ka analüüsi- ja järeldusoskuste jms osas. See peaks ideaalis ühtlasi kinnitama, et magistritöö tema kõigis osades on kaitsja enda, mitte kellegi teise looming. Seepärast palume oponendil kindlasti väitluse käigus esitada kaitsjale küsimusi, mis võimaldavad üliõpilasel demonstreerida oma asjatundlikkust magistritöö teemal.

Töö vooruste ja puuduste käsitlemisel soovitame oponendil pöörata eraldi tähelepanu(a) töö sisule - probleemipüstitus, metoodika, järeldused; (b) töö stiilile; (c) töö vormistusele

Kaitsmisel esitatavad sisulised küsimused ei tohi olla kaitsjale ette teada. Oponent võib kaitsjat siiski  üldiselt informeerida   tööga seotud tõsistest  küsitavustest, kui ta peab asjakohaseks kuulda kaitsmisel eelnevalt ettevalmistatud  vastust põhimõttelist laadi kriitikale. NB! Viimasel juhul peab oponent komisjoni sellest informeerima.

Hiljemalt kaitsmisele eelneva tööpäeva hommikul kell 11:00 saadab oponent zooloogia osakonna õppekorralduse spetsialistile (margret.sisask@ut.ee) töö kohta lühikese kirjaliku hinnangu (ilma küsimuste ja sisuliste märkusteta), millega kaitsjal on õigus enne kaitsmist tutvuda. Hinnangus võiks kasutada järgmist skaalat: (a) tugev töö; (b) töö vastab magistritöö nõuetele või (c) nõrk töö. Iga kategooria puhul võiks osutada ka peamistele voorustele ja puudustele.

Kõik antud päeva oponendid on tungivalt palutud osa võtma kaitsmistejärgsest hindamiskomisjoni istungist. Kui see pole kuidagi võimalik, siis tuleb oponendil enne lahkumist komisjoni esimehele (või istungi juhatajale) konfidentsiaalselt teatavaks teha oma hindesoovitus.

Kõik bakalaureuse ja magistriastme lõpetajad peavad töö elektroonseks avaldamiseks oma töö lõppu viimaseks leheküljeks lisama  täidetud litsentsi (üldjuhul lihtlitsentsi) vormi  (allkirja pole vaja). Kuna paberköites töö ja elektrooniline töö peavad identsed olema, siis tuleb kontrollida, et mõlemal juhul see lehekülg olemas oleks. Pabertööl peab litsents olema köidetud, mitte lahtise lehena töö vahel.

Üliõpilane koos juhendajaga saavad seada lõputöö elektroonsele avaldamisele ajalise piirangu VÕI taotleda kaitsmise kinniseks kuulutamist üksnes dekaani nõusolekul üliõpilase ja juhendaja poolt ühiselt allkirjastatud avalduse alusel. Sellistel juhtudel tuleb töö lõppu lisada ka vastavalt teistsugused litsentsi vormid.

Taotluse vormi ja kõik vajalikud litsentsi vormid leiab siit.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna lõputöödele esitatavad üldised nõuded ja kaitsmise korra leiad SIIT

Tutvu SIIN Tartu Ülikooli suunisega tehisintellekti, sh tekstiroboti kasutamiseks õppetöös