Vabad lõputööde teemad loomaökoloogias

Altpoolt leiate nii magistritööde (eespool) kui ka bakalaureusetööde (tagapool) teemasid. Muus osas on teemad reastatud juhuslikult, mitte tähtsuse või eelistatuse järjekorras.

Valige endale meelepärane ja kontakteeruge vastava teema juhendaja /kontaktisikuga. Kuid isegi kui teile ei paista ükski teema meeldivat, võtke ikkagi ühendust õppetooli professori või tegevjuhiga  - küllap me siiski leiame sobiva lahenduse.

Magistritöö teema
Juhendajad: Peeter HõrakRichard Meitern

Sünnieelsed ja sünnijärgsed keskkonnatingimused mõjutavad laste kasvu ja tervislikku seisundit otseselt ja kaudselt. Otsesed mõjud tulenevad ema eksponeeritusest päikesepaistele raseduse ajal (mis mõjutab D-vitamiini taset vastsündinus) ning toidu ja nakkushaiguste sesoonsest varieeruvusest. Kaudsed mõjud tulenevad sellest, kas laps satub koolis endast nooremate või vanemate klassikaaslaste hulka. Töö eesmärgiks on selgitada sünniaja võimalikke mõjusid kasvule ja arengule 1936-62 sündinud eesti koolilastel. Töö põhineb Prof Juhan Auli poolt möödunud sajandil kogutud materjalil. Välitöid ei ole ette nähtud. Töö eeldab mahukaid andmeanalüüse R-tarkvaraga.

Magistritöö teema (sobib ka usinale bakatudengile)
Juhendaja: Richard Meitern

Uuritav hüpotees: Saastunud keskkonnas elavatel lestadel on kudedes rohkem DNA kahjustusi.
     Loomad puutuvad iga päev kokku kahjulike keemiliste ainetega. Mõned neist ainetest omavad kantserogeenset toimet.  Vähi teket on seostatud kudede DNA kahjustuste hulgaga. Seetõttu on võimalik DNA kahjustusi hinnates hinnata ka võimalikku vähiriski. Vesikeskkonna reostuse piirkondlik varieerumine loob võimaluse uurida erinevate keemiliste ainete pikaajalist mõju just veeorganismidel.
     DNA katkeid erinevates kudedes  on võimalik tuvastada üksiku raku geelelektroforees ehk komeedi testi (Comet assay) abiga, mis võimaldab avastada madalaid kahjustuse tasemeid ning vajab analüüsi teostamiseks väikest kogust rakke. Üldiselt peetakse komeedi testi abiga DNA kahjustuste mõõtmist ka heaks DNA oksüdatiivse stressi ja seega ka vähiriski indikaatoriks.
     Välja pakutud teemas kasutatakse mudelorganismina erineva reostuskoormusega aladelt püütud lesta (Platichthys flesus). Püügijärgselt toimub külmutatud proovide laborianalüüs DNA kahjustuste mõõtmiseks.
     Töö hõlmab proovide kogumist (20 h 3 kuu jooksul), laboritööd proovidega (200 h, sealhulgas DNA kahjustuste mõõtmine püütud lestade kudedest), andmete analüüsi (10 h), kirjandusega tutvumist ja töö kirjutamist.

Magistritöö teema
Juhendajad: Peeter Hõrak, Velda Lauringson, Richard Meitern

Laste kasvukeskkonnas on möödunud sajandi jooksul toimunud märkimisväärsed muutused vanemate sotsiaalmajanduslikus olukorras, nakkushaiguste levikus ja toidu kättesaadavuses. Töö eesmärgiks on võrrelda ajavahemikes 1938-49 vs 1980-87 sündinud Tartu koolilaste kasvu ja arengut. Töö põhineb Prof Juhan Auli ja Dr Gudrun Veldre poolt möödunud sajandil kogutud materjalil. Välitöid ei ole ette nähtud. Töö eeldab mahukaid andmeanalüüse R-tarkvaraga.

Magistritöö teema
Juhendajad: Tuul Sepp, Randel Kreitsberg

Reoainete ümbertöötlemine veeslahustuvateks ning kehaks väljutatavateks aineteks on maksas toimuv kaitsemehhanism, mis on välja kujunenud vastama looduslikele reoainete tasemel. Inimetegvuse tõttu on reoainete kontsentratsioonid paljudes elupaikades tõusnud pretsedenditult kõrgele. Kuna reoainete metabolismi vaheühendid on sageli isegi suurema onkogeensusega kui reoained ise, on see viinud vähi esinemissageduse tõusule paljudes looduslikes populatsioonides, kusjuures eriti haavatavad on veekeskkonnas elavad loomad. Läänemeri ja Põhjameri on ühed maailma reostunumad merealad. Lestad, kes elavad tihedas kokkupuutes setetega, on eksponeeritud sinna aja jooksul akumuleerunud reoainetele. Seetõttu on need liigid sobivaks mudelorganismiks, uurimaks reoainete metabolsimi ja vähi esinemissageduse seoseid. Hüpoteesi kohaselt võivad kõige suuremas vähiriskis olla isendid, kelle reoainete metabolism on kõige efektiivsem. Töö käigus analüüsitakse Läänemerelt ja Põhjamerelt kogutud proovidest histopatoloogiliste analüüside abil vähi esinemissagedust ning mõõdetakse laboris biokeemiliselt reoained metaboliseeriva CYP-ensüümide aktiivsust. Lestade ja nende elupaikadega saab tutvuda Mereinstituudi suviste välitööde käigus.

Bakalaureusetöö teema
JuhendajaJaanis Lodjak

Insuliini-kasvufaktor 1 (IGF-1) on evolutsiooniliselt kõrgelt konserveerunud peptiidhormoon, mis on oluline sigimisfüsioloogia ja eluea regulatsioonis nii putukatel kui imetajatel. Siiski puudub siiani detailne ülevaatlik töö, mis koondaks võrdlevalt kokku erinevad füsioloogilised mehhanismid, mille läbi IGF-1 mõjutab erinevaid loomade sigimisega ja elumusega seonduvaid aspekte. Viimasest tulenevalt võiks IGF-1 pakkuda huvitava mehhanismi erinevatele evolutsioonilise ökoloogia mustritele, kuid IGF-1 mõjusid on senini vabalt elavate loomadel väga vähe uuritud. Seega antud töö täidaks olulise tühimiku meie arusaamas, et kuidas rakendada laboritingimustes saadud olulisi teadmisi uurimaks loomade sigimist ja elumust vabas looduses.

Bakalaureusetöö teema 
Juhendajad: Jürgen KarvakTuul Sepp

Linnades asuvad mageve-eelupaigad toetavad tugevalt linna elurikkust. Samas ohustavad neid elupaiku erinevad antropogeensed tegurid, muuhulgas elupaikade kadu, reostus ja elupaikade killustumine. Need ja paljud teised inimtegevuse tagajärjed on viinud magevee-elustiku mitmekesisuse kiiresse langusesse. Et peatada magevee-elupaikade hävimine, on vaja koguda kvaliteetseid teaduslikke andmeid, mis toetaksid elupaikade taastamise projektide positiivset mõju loomastikule. Linnalooduse hoolduse tavapraktika veeelupaikade elurikkust ei toeta. Liigivaene ja liiga intensiivselt hooldatav maastik suurendab veekogude reostuskoormust, ei paku veeloomadele vajalikku varju ning katkestab levimisteed vee-elupaikade vahel. Samas võib linnaloodust hooldata ka elurikkust toetavalt – suurendades taimestiku liigilist mitmekesisust, vähendades niitmissagedust, vältides pestitsiidide kasutamist. Andmeid, mis toetaksid elurikkust toetava hooldusrežiimi rakendamise mõju linnaelupaikade veeloomadele, on praegu vähe. Selliste andmete kokkukogumine ja lisandumine võiks aidata veenda linnu rakendama rohke elurikkust soosivat hooldusrežiimi. Käesoleva bakalaureuseprojekti eesmärgiks on koguda kirjandusest kokku olemasolevad andmed linna rohealade hooldusrežiimi müjust vee-elupaikade elustikule ning osaleda ka välitöödel, mille käigus kogutakse uusi andmeid.

Bakalaureusetöö teema
Juhendaja: Marko Mägi

Linnastumine pole pelgalt inimkonnaga seotud probleem. Üha enam võib kohata linnades liike, keda pole seal varasemalt kohatud ning kes peavad toime tulema uudsete tingimustega. Kes kohaneda ei suuda, on sunnitud lahkuma või hukkuma. Liigid, kes linnadesse levivad või on seal juba pikemat aega elanud, võivad erineda vabas looduses elavatest liigikaaslastest mitmetes aspektides. Kohastumisi linnatingimustes toime tulekuks on mitmeid: käitumuslikke, füsioloogilisi, morfoloogilisi, ökoloogilisi. Teema eesmärgiks on anda tänapäevase teaduskirjanduse viimaste uuringute valguses ülevaade mõningatest teemadest, mis on seni teda saadud isendite võimest kohaneda tänapäevase linnamaastikuga. Näiteks miks on mõned linnuliigid võimelised linnaeluga kohanema, teised aga mitte; kas ja kuidas on lindude võime linnatingimustes hakkama saada aidanud kaasa liikide püsimisele või kadumisele.     

Bakalaureusetöö teema
Juhendaja: Marko Mägi

Viimastel aastakümnetel on hüppeliselt kasvanud haneliste arvukus ning seetõttu on kasvanud ka kevadrände perioodil hanekahjustused viljapõldudel. Bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjanduse põhjal anda ülevaade haneliste käitumuslikest eripäradest, teistes piirkondades kasutatud põllumeestele suunatud leevendusmeetmetest ning analüüsida nende sobivust Eesti oludes.

Bakalaureusetöö teema
Juhendaja: Marko Mägi

Taastuvenergia tootmiseks on nii Eestis kui mujal maailmas rajatud nii päikesejaamu kui tuuleparke. Üha enam on kogunemas teavet selliste jaamade mõjust linnustikule (ja ka muule loomastikule), mis sunnib küsima, millised on roheenergia kõrvalmõjud, kas neid on võimalik ennetada, vähendada või vältida. Bakalaureusetöö eesmärgiks on täna teadaoleva teaduskirjanduse põhjal leida vastused eelmainitud küsimustele, võimalusel kohandades neid Eesti oludele.

 

Tagasi

#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022