Nidal Fetnassi kaitseb doktoritööd „Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco"

21. novembril kell 10.15 kaitseb Nidal Fetnassi zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco“ („Liblikakooslusi kujundavad tegurid Eesti ja Maroko inimmõjulistes maastikes“).

Juhendajad:

professor Toomas Tammaru, Tartu Ülikool

professor Mohamed Ghamizi, Caddi Ayyadi Ülikool (Maroko)

Oponent:

Markus Franzén, Linköpingu Ülikool (Rootsi)

Kokkuvõte

Keskkonda kujundav inimtegevus, nagu põllumajandus, metsaraie ja linnastumine, avaldavad pahatihti tugevat negatiivset mõju looduslikele kooslustele. Siiski võivad mõned inimtekkelised elupaigad pakkuda ka varjupaiku laiematest keskkonnamuutustest ohustatud liikidele.

Käesolevas töös uuriti ööliblikate kooslusi inimmõjulistes elupaikades Eestis ja Marokos. Uuringutes kasutati söödapüüniseid, mis meelitavad ööliblikaid kääritatud suhkrusegudega, matkides nende looduslikke toiduallikaid.

Eestis keskenduti raiesmikele, mis olid kas looduslikult uuenevad või kunstlikult taastatavad. Eriti just kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused leiti olevat liigirikkad, kuigi paljud rohumaadele iseloomulikud liigid puudusid neilt peaaegu täielikult. Tulemustest järeldub, et raiesmikud on küll olulised, ent ei saa siiski täielikult asendada poollooduslikke niite, mis on kogu Euroopas taanduv elupaigatüüp.

Maroko poolkõrbelistes Atlase mägedes tehtud uurimustes leiti, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused, on üllatuslikult arvukad ja mitmekesised. Selle põhjus on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid, mis tagavad taimestiku lopsakuse ka kuivadel perioodidel. Seevastu leiti vähearvukaid liike just pigem looduslikest metsadest.

Töö tulemused näitavad, et traditsiooniline põllumajandus võib küll aidata säilitada putukate mitmekesisust, kuid vajalik on ka looduslike elupaikade alalhoidmine. Samuti näitas doktoritöö, et söödapüünised, eriti koos ilmastikuandmetega, annavad usaldusväärset teavet ööliblikate populatsioonide ja koosluste kohta ning nende laialdasem kasutamine putukaökoloogilistes töödes on igati teretulnud.